• Uncategorized

    Tahtmine taevalik, saamine iseasi ehk veits suhetest

    Lapsed, töö, kool ja migreenihood. Tegevust jagub ja igavuse üle kurta ei saa. Samas õnnestus mul ühel kohtamisel käia. Rääkisin liiga palju aga tundus, et läks hästi. Aga siis juhtus ikka see, mis alati…

    Kõigepealt järeldas see inimene, et mul pole huvi ühegi tõsisema suhte järgi ja teiseks lapsi ei soovi – ühesõnaga ei ole tema jaoks sobiv. Ma olin ikka väga pettunud, et ta enda jaoks sellise arusaamiseni jõudis. Püüdsin asja siluda öeldes, et oleneb kellega see tõsisema suhte ja lapse saamise huvi tekib. Peas lõi järsku tuluke põlema. Kas ma tõesti tahan sellise inimesega mingit suhet või üldse läbikäimist?

    Olen omaette mõelnud, mida mina saan oma kaaslasele ja suhtele anda ja panustada – see peaks õks oluline asi olema. Aga minu vastas on inimene, kes ootabki, et saab ainult midagi – pere, lapsi jne. Need pole asjad millega teise inimese pärast koos olla. Oled ju koos selle inimesega ka siis kui lapsed on suureks kasvanud ja kodust välja kolinud. Pole hoolivusest ega armastusest suhtes, armastusest teise inimese vastu, vaid soovist täita ühiskondliku, sotsiaalset normi. On ju normaalne, et mingis vanuses tuleks luua pere, saada lapsi, omada head majandusliku olukorda ja stabiilsust. Suhte loomine sellise tagamõttega mulle ei sobi. Ma vaatan ikka inimest ennast – iseloomu, harjumusi, ambitsioone jne. Tõesti, mina ei läinud kohtama mõttega, et hakkan selle inimesega võib olla tõsisemat suhet looma. Ammugi ma ei vaata ringi sellise pilguga, et kellega oleks sobiv lapsi saada. Olen korra sellesse ämbrisse astunud juba, sest tahtsin suhet ja pere ja lapsi. Tulemust võib igaüks näha.

    Mina vaatan ikka selle pilguga, et kas see inimene on valmis mulle hommikul kohvi voodisse tooma, pärast pikka tööpäeva lõppu üllatama mind kodus tehtud lemmiktoiduga, mängib lapsega pargis, et ma saaks mõni lehekülg raamatut lugeda jne. Need on lihtsalt näited aga ma loodan, et on aru saada, kuhu ma sihin. Muidugi teeb seda sellepärast, et ta tahab seda minu jaoks teha, sest ma meeldin talle ja tahabki minu eest hoolitseda. Minuga on lihtne. Kui ma olen rõõmus ja rõõsa, siis mulle meeldib teiste inimestele küsimatagi häid asju teha ja ma ei oota midagi vastu. Öeldakse, et armastus on pime. Sa näed inimest ja tema tegusid. Kui sees sajajalgne juba tiire teeb, siis kõik muu tuleb iseenesest. Ma eelistan siiski veidi kainema pilguga olla, mis puutub laste saamisesse ja pere loomisesse.

    Kuue aasta jooksul, need mehed, keda kohanud olen, kõik tahavad midagi saada (tõsist suhet, laps, raha, seksi, korraliku naist) ja minu jaoks on see märk, et ees ootaks halb suhe. Ma olen juba andnud kõik ära, mis mul anda oli ja see ei viinud kuhugi, sest teise jaoks ei olnud see kunagi piisav (ma ei olnud kunagi piisavalt korralik ega usaldusväärne, isegi kodus nelja seina vahel olin ikkagi keegi, kes otsis järgmist meest) Minu jaoks suhe on see kui ollakse valmis teise jaoks midagi andma ja kui sinu vastas on inimene, kelle soov ongi sinu jaoks midagi anda – hoolt ja armastust, siis sealt edasi tulevad muud asjad.

    Kui ma mehi vaatan, siis ma mõtlen sellele, mismoodi saaks meeldivalt koos aega veeta. Selles mõttes oli noorem ja lasteta parem olla, suhteid loodi soovist teisega koos olla aga mitte soovist midagi koguaeg saada. Ootan enda ellu inimest, kellega oleks meeldiv koos aega veeta. Nii lihtne see ongi.

  • Uncategorized

    Mõni rida lisaks

    Eelmine postitus võis tunduda nagu ma oleks negatiivne või viriseks või süüdistaks. Kui meie riigis poleks elatisega seoses praeguseid seadsui, siis muus osas saame tütre isaga hästi läbi. Kokku lepitud külastuskord on kehtima jäänud ja võimalusel saab leppida kokku erandeid. Selleks pole vaja isegi teisi inimesi kaasata, vaid saame suheldud omavahel. Alati küll mitte kõige paremas toonis, kuid külastuse osas poleks kunagi probleemi olnud. Ja ometi pole seaduses konkreetset suhtluskorda sisseviidud.

    Ma mõtlen, et kui elatise puhul antakse ka teisele poolel rohkem võimalusi, mitte ei toimi kõik sunniviisiliselt. Mõnedest riikides on juba praegu püütud asja lahendada, et vanemad oleksid võrdsed. Minu käest on korduvalt küsitud, et kuidas ei ole asi võrdne kui seaduse järgi mõlemad vanemad peavad panustama pool miinimumpalgast. Kusjuures seni tean ainult ühte lahku läinud pere, kes mõlemad vanemad kannavad omapoolsed summad lapse arvele ning siis tasuvad lapsega seotud kulud. Mõistlik. Nii saab vähemalt konto pealt vaadata, et lapsega koos elav vanem ei kasuta lapsele mõeldud raha muul otstarbel. Ja kogu ülalpidamist kasutatakse ülalpidamise tarbeks. Jääb ära igasugused asjatud vaidlused.

    See on üks võimalus, kuidas asja nagu reaalselt võrdseks teha. Praegu tuleb pool miinimumist kanda lapsega koos elava vanema arvele ja ongi kõik. Kas raha päriselt kasutatakse lapse kulude katmiseks? Kas teine pool tegelikult panustab ise samapalju kui ta nõuab?

    Selles osas mina kohtule selgitasin ise, et minuga koos elava lapsega kulud ei ole nii suured, et mul oleks põhjust rohkem nõuda. Ja teiseks ei olnud ma nõus, et tagaselja tehakse otsus teise vanema majandusliku olukorda arvestamata ja mis minu jaoks on kõige jõhkram, teise vanemaga koos elavaid lapsi arvestamata. Praegu kehtib reegel – kes ees, see mees. Oi kui palju ma seda kuulnud olen!! Kui ma ütlen, et ma jätaksin ebareaalselt rohkem nõudes kolm last raskesse olukorda, siis öeldakse, et miks see mind üldse huvitama peaks? Mismõttes mind ei huvita lapsed, keda mina võib olla nälga jätan? Mismõttes meie riiki ei huvita lapsed, keda elatis nõudes vähemusse jäetakse? Olukord on selline ja kindlasti saaks leida mõne parema lahenduse.

     

  • Uncategorized

    Miinimumkriteeriumid

    Kui mu tütar isa juurde elama asus, siis ma ei mõelnud selle peale, et mõned kuud hiljem käin kohtus järgmised kolm aastat. Viimasel ajal pole suutnud postitusi sellel teemal kirjutada, sest esiteks kasutab lapse isa advokaat kõiki minu blogipostitusi oma seisukohtade jaoks. Viimasel korral väitis, et ma teenin oma blogipostituse järgi 800 eurot, kuigi ma selgelt kirjutasin viimasel korral, et tõsi ma võin teenida 500, 700, 900, 1000 eurot aga kasutada saan ma tänu elatisnõudele ainult 305 eurot ning see on kogu raha, millega peame Henryga kahekesi ühes kuus hakkama saama. Õppeperioodil on lihtsam siis saab lisaks vajaduspõhist õppetoetust, mis katab ära elamiskulud ühiselamus. Ilma vajaduspõhise õppetoetuse ja ühiselamuta – ma ausalt ei teagi, kus ma elaksin. Kuuse all vist…

    Makseraskused, terviseprobleemid ja kui leiad endale sobiva töö (ausalt mulle meeldib mu töö, kolleegi on lahedad, õpin uusi asju jne), siis esiteks saad teada, et sinu palk läheb kellegi teise taskusse. Teiseks öeldakse kohtuni poolt, osalise töövõimega ja täiskohaga õppivale üksikemale, et otsi endale tasuvam töö. Mis mulle sellest tasuvamast tööst kui kätte jääb ikka 305 eurot? Isa advokaat väitis, et isa pole kohtutäituri äravõetud rahast sentigi saanud elatiseks ja minu võlgnevuse summa samuti ei ole vähene. Eraldi elav vanem ei teeni kunagi piisavalt ja kui teenib siis oleks põhjust lihtsalt rohkem ära võtta. Pole mõtet enam küsida, kuidas nii palju elatisvõlglasi on? Ma pole leidnud ühtegi viisi, kuidas sellest nõudest lahti saada? Maksa või ära maksa…

    Viimasel koosolekul rääkisime miinimumkriteeriumitest ja mul tuleb mõrumaik suhu. Kui laps isa juurde läks siis ma andsin selgelt mõista, et ma tahan ise oma lapse elus osaleda. Mina maksan ise tema arved, mina maksan temaga seotud huviringde arved jms. Mina ise ostan temale riideid. Ja mina veedan temaga niipalju aega koos kui see võimalik on. Ta oli sellega nõus, hiljem mitte. Talle pole enam mitte midagi sobinud! Tema määras milline on külastuskord, tema ütles, et tema tahab miinimumelatist ja see, mida mina asjast arvan, las kohus vaatab seda asja. Arutamisele midagi ei kuulu. Ja siis advokaat ütleb, et minuga ei saa kompromissi teha, sest ma ei pea neist kinni. Polegi kompromissi olnud, kui üks pool ainult nõuab ja teist poolt ära ei kuula.

    Pärast kohtumisi lastekaitsespetsialiste (kõik neist ebapädevad) ja muid tegelasi. Ma tulin lapse isale vastu ja nõustusin teistsuguse külastuskorraga kui 50-50. Peamiselt sellepärast, et lapse seisukohast ei ole mõistlik aega täpselt pooleks jagada. Pealegi veedab ta suurema osa ajast hoopis lasteaias või tulevikus koolis. See kvaliteetaeg, mida ta isaga veedab ei ole suurem kui minu kvaliteetaeg lapsega. Mõelge ise, lapsevanemad, kui palju te tegelikult argipäevadel ajaliselt lapsega aega veedate?

    Lahus elavad vanemad saaksid lapsega aeg veeta miinimumi järgi (ja see mis ei mõjutaks lapse tavapärast elukorraldust ega tema emotsionaalset tervist):

    • Alustades jaanuarist, kes veedab aastavahetuse ja sealt hakatakse lugema üle nädala nädalavahetusi (ühes kuus enamasti kaks nädalavahetust, mõnikord kolm),
    • Emadepäev emaga, isadepäev isaga (nii kodus kui lasteaias),
    • Vanema või teiste pereliikmete sünnipäevad (ei tohi unustada, et lapsele on olulised mõlema poole suguvõsa – tädid ja onud),
    • vaheajad enamasti veedetakse lahuselava vanemaga (lasteaed on juulis suletud, siis kaks nädalat ühe vanemaga ja kaks teise vanemaga),
    • haiguse korral saaks vaheldusmisi kodus olla, alguses üks vanem, pärast teine (jah, üksikemad, mis kuradi pärast te kõik haigused ise kodus peate passima ja hädaldate, et raha ei ole!?), haiguslehele võib jääda ka lapse lähedane sugulane (vanaemad, vanaisad).
    • Jaanipäevad on vaheldumisi nagu aastavahetus.
    • Aastavahetus määrab ära ka selle, kuidas jõulud veedetakse. Kui aasvahetusel on laps isaga, siis teine jõulupüha veedetakse isaga. Vähem solgutamist jõulude perioodil. Esimese jõulud püha ja jõululaupäeva siis emaga.
    • Lisaks erandid. Meil on neid väga palju ette tulnud. Näiteks reisimised, kellegi lõpetamine, matused, lasteaia või kooli üritused  jms. Samuti, kes ütleb, et vanem ei või muul ajal oma lapsega tegeleda. Arsti juures tervisekontrolli käia, lapsele vajalike riideid koos ostmas või nädala sees koos kinno minna, saatjaks klassireisil jms.

    Meie oleme niimoodi toiminud koguaeg. Vähemalt see ei ole muutunud. Varem oli laps ka iga kolmapäev minu juures. Keskmisel tuleb umbes 10 päeva kuus lahus elava vanema kvaliteetaeg lapsega. Igakuiselt eraldi iga päeva välja tuua on jaburus! et juulis on kaks nädalat, kuigi vb 16 päeva ja oktoobris on kahel nädalavahetusel reedest esmaspäevani, siis kuidas keegi arvestab kas on 8 päeva, 6 päeva või 4 päeva. Võib olla tuleks minuteid lugema hakata?

    Seda aega on tegelikult võrdses koguses kui arvestame, et argipäevas lapsed viibivad koolis, lasteaias ja huviringides. Kui vaatan kui palju Henry minuga reaalselt kodus viibib, siis seda aega ei ole üldse palju. Selline külastukord on saanud endale nimeks miinimumkriteeriumid.

    Ma olin just eelmisel päeval enne koosolekut kohtust tulnud, kus kohtuniku arvates sellised miinimumkriteeriumid ei ole piisavad, et minu osalust lapsevanemana arvestada. Ma pean esitama kirjalikud tõendid iga päeva ja iga sendi, mida olen oma lapsele kulutanud, et mina lapsevanemana oleksin arvestatav osapool. Lihtsalt nii marru ajab, et lahus elavat vanemat arvestatakse ainult siis kui ta on teisele vanemale pool miinimumi kandnud ja see ongi kõik. Ühest vanemast tehakse konkreetselt rahakott lapse jaoks ja see rahakott peab olema põhjatu.

    Ma lihtsalt istusin seal kohtus ja mõtlesin, et kes kurat ma nende arvates olen? Või millise valemiga ma saan oma lapsele olla võrdne vanem? Viimase lahendusena pakkusin isale välja, et maksan isa arvele 50 eurot, võlgnevuse tarbeks 50 eurot ja 50 eurot tasun ise lasteaeda, huviringi vms. Ja muud nagu riided, hügieenitarbed võin lapsele osta vastavalt vajadusele. Ma olen öelnud korduvalt, et kui on mingi asi, mida lapsel vaja on, siis olen nõus poole panustama, kuid isa on keeldunud. Kohus ja advokaat olid ka sellise näoga, et ma olen peast sooda. Mismõttes ma ise oma lapse elus osalen niimoodi? Nii ei saa, muidu me saa su sente üle lugeda, et oled ikka pool miinimumi ära maksnud sel ajal kui teise poole reaalset panust keegi kontrolli. Miks ma pean kogu ülalpidamise tema arvele kandma ja sellest tema ei tasu kulusid, mis võimaldaks mul lapsega aega veeta? Seaduse kohaselt selline käitumine takistab lapse suhet teise vanemaga ning näitab, et elatist ei kasutata tegelikult lapse jaoks. Miks ei või vanem eraldi elades oma last ise üleval pidada? Meie seadus kohtleb kõiki eraldi elavaid vanemaid ühesuguselt. Sunniviisiliselt ahistades. Isale raha maksmine ei näita lapsele kuidagi, et ta on teise vanema poolt ka hoolitud ja armastatud. Järelikult peab võimaldama teisel vanemal eelkõige ise osaleda ja vastavalt oma võimetele.

    Olen koguaeg kuulnud, kuidas lapsega seotud kulud on niiiiii suured. Ma olen ka siiski üksikvanem (kui seda tobedat väljendit kasutada) ja sellise jutuga haugud vale puu juures, sest ma tean, et tegelikult laste kulud ei ole nii suured midagi. Ma vahel vaatan teistes blogides rahateemalisi postitusi ja mõtlen, et mida pekki. Lihtsalt nii palju mõtetuid kulutusi tehakse. Igakuiselt meelelahutusele 150-200 eurot!!?? Toidukulud on laes!! Mängitakse oma lapsele taksot, mis tekitab korraliku kütusekulu. See on puha mugavus (laiskus) ja oskamatus rahaga ümber käia.

     Ükski vanem ei taha oma kohustust täita lapse ees üksnes rahalise panusena.

    Me peame võtma vastu otsuseid, kus eraldi elaval vanemal on seaduslikult rohkem võimalusi oma lapse elus osaleda ja vähendama lapsega koos elava vanema võimu. Kui miinimumkriteeriumid, mis on lapse huvides paika pandud ei sobi selleks, et eraldi elav vanem saaks lapse elus osaleda võrdse lapsevanemana (olla seadusekohaselt tegelikult ka võrdne vanem), mis siis saab? Praegu oled võrdne vanem ainult siis kui oled miinimumelatist maksnud aga kas sa reaalselt oled osalenud või on sulle seda võimaldatud, kedagi ei huvita. Ometi ei saa lahku minnes last pooleks teha, tuleb valid…aga panna eraldi elav vanem seetõttu halvemasse olukorda, sundida raha maksma vanemlike kohustuste täitmiseks. Ei saa mina aru, miks üks vanem tahab ainult raha saada ja kanda üksinda lapsevanemaks olemise koormat ning siis koguaeg ainult vinguda, et raha on vähe ja närvid ära söödud. Kas laps sai raha pärast tehtud, et oma vanemliku koormat jagada ei soovi??

  • Uncategorized

    Sina pole migreen (või mõni teine silt)

    Olen aastaid kannatanud migreeni käes. Alguses esines neid harva, hiljem krooniliselt ja ühel hetkel käisin ringi igapäevase migreenivaluga. Alguses kui migreene harvem esines (ja olid see juures kohutavad!) ütlesin endale, et mu pea ei valuta, mul ei ole stressi ja ignoreerisin fakti, et ma olen haige. Kõik teised ütlesid ka, et ma ei näe haige välja ja tegin soovitatud asju – hingasin sügavalt sisse ja välja, jõin rohkem vett, püüdsin ennast rutiini suruda, tervislik toitumine, mis kõik ei ole halvad asjad aga neid võib ka valesti teha. Migreeni ei tohi ignoreerida ja see on neuroloogiline haigus, millel puudub ravi. Migreeni saab ennetada ja on migreenitüüpe, mis tõesti lõpuks ära kaovad, näiteks vanemaks saades või mõne organismisisese muutuse tagajärjel. Veab teil! (Ja sellistel palun mitte minu poole pöörduda öeldes, et ma oskan su migreeni välja ravida…).

    Kui ma siis lõpuks ikkagi uuringutel käima hakkasin, migreenide kohta lugema ja uurima hakkasin, siis mul oleks korraga nagu hapniku puudus tekkinud, sest migreenihood olid nii sagedased ega andnud mulle vahepeal aega isegi toibuda ja ma olin sellest koguaeg ümbritsetud, nagu vati sees. Kui oled lõpuks asjatult valuvaigisteid sissesöönud ja ainsaks tulemuseks on maoprobleemid ning mitte vähem valu, siis paneb mõtlema küll. Ühel hetkel hakkad kõike kartma ja inimese keha on selline tore masin. Ta jätab meelde olukorrad, kus sa hirmu tunned ja iga kord hakkab saatma aju su kehale häiresignaale, et oled ohus. Ja üsna raske on aju ümber programmeerida, et ta iga väikest asja su elus ohuna ei võtaks. Lõpuks jääb mulje nagu sa ei suudaks enam oma keha kontrollida ja jääb mulje nagu oled omas kehas vangis.

    Migreenikud on näiteks tundlikud valguse ja müra suhtes. Ometi valguse ja müra osas on kõik korras kui migreeni parajasti ei ole. Aga migreen tuleb automaatselt kui aju need osad, mida kontrollida ei saa saadavad organimis teate, et oled ereda valguse käes ja see on ohtlik. Mälu on migreenihooajal saanud uusi teateid, et millises koguses valgus on hea ja selle endale salvestanud. Igas teises olukorras tõstab stressitaset ja annab märku, et oled ohus. Sama kehtib ka näiteks hirmude puhul. Kardad koera, aju jätab meelde (see osa mida sina ise ei kontolli) ja kui järgmine kord kui koera näed siis su keha reageerib nii nagu sa kardad koeri ja sina siis kardadki. Ja ühel hetkel saab sellest sinu elu kontrolliv faktor. Aga püüa siis jälile saada, et tegelikult sina ise ei karda midagi, vaid su aju mängib sulle vingerpussi ja püüab selgeks teha, et oled ohus.

    Ühel hetkel sa sööd, magada ja hingad ümbritsetud migreenist (oma hirmust, või sildist mille oled endale külge pannud). Sellest saab su elu keskpunkt, mille järgi elada. Samal ajal püüad koguaeg leida mingit ravi. Püüad leida inimesi, kes sind aitaks või kellega ennast samastada. Koos on kergem. Aga see ei ole elu!

    WHAT YOU THINK, YOU BECOME. WHAT YOU FEEL, YOU ATTRACT. WHAT YOU IMAGINE YOU CREATE.

    BUDDHA.

    Sellest hetkest kui hakata ennast idenifitserima kui see haigus, siis seda sa oledki ja nii saab aju sind koguaeg ära petta. Tõstab stressi (peamine peavalude ja migreeni põhjus). Oledki koguaeg nõiaringis ja ilma väljapääsuta. Ja kui aus olla, kedagi ei huvita, sest teised inimesed ei taha maailmanabaks sinu migreeni. Mõned nõuanded (ja need kehtivad ka mõnes muus olukorras, näiteks siis kui ma üksikvanemaks jäin), mis alati aitavad, ka muudes olukordades:

    1. Vali oma seltskonda. Õigemini ära ümbritse ennast inimestega, kes toovad su ellu negatiivsust. Mulle piisab migreenist, mis mu päevi rikub. Mul on viis inimest, kes nö tuge pakuvad ilma, et nad seda ise teaksid. Kui migreenid on sagedasemad, siis lähen mõneks päevaks ema või isa juurde. Pereliikmete lähedal olemine tõstab õnnehormooni. Lisaks on mul mu noorim õde, Mann ja üks parim sõber, kellega suhtlen peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel, kuid ta on alati olemas! Ma olen avastanud, et nende inimestega koos olles, suheldus jne enesetunne paraneb ja seda isegi siis kui ma nende inimestega parajasti kõige paremini läbi ei saa. Ma ei pea ütlema, et mul on migreen ja ootama, et nad minu jaoks olemas oleks. Kuuenda asjana peaksin raamatuid mainima, sest ükskõik kui tugev on minu migreen, siis raamatuid saan lugeja ja see toimib peaaegu, et samamoodi. Ja võib olla sellepärast olen võimeline ka oma tööd tööjuures tegema.
    2. Mis olid sinu unistused enne migreene? Mida sulle teha meeldis? (Kunagi küsis seda üks minu tuttav kui üksinda lastega jäin) Emaks saades inimesed püüavad igast küljest selgeks teha, et sinu huvid on teisejärgulised. Noh, tegelikult ei ole. Hea ema seab enda tervise esikohale, et suuta olla laste jaoks olemas. Mu lapsed küll ei salli kui ma olen stressis ja ärritunud ning pole võtnud endale aega iseenda jaoks. Piisab kasvõi ühest väikesest hobis. Hea kui selline, mis võimaldaks kodust välja saada. Unistusena võiksin välja tuua ülikoolis käimise ja hobina käin korra nädalas Zumbat tantsimas. Püüan ka alati igas päevas natuke aega võtta, et raamatuid lugeda.
    3. Sinu häälel on tohutu jõud. Ma püüan vältida endale sildi kleepimist, eriti sotsiaalmeedias, sest sellisena hakkavad sind teised nägema ja sellisena näed sa iseennast. Võrdlusena chronic migraine sufferer vs healing from chronic migraine.

    Samad nõuanded on olulised igas olukorras, kus kiputakse endale mingi silt külge kleepima ja selle järgi elama. Ma olen mõned korrad ise samasse ämbrisse asutunud aga siis ma tulen selle juurde jälle tagasi, mis on tegelikult oluline. Lähen täidan oma seltskonnas oma rõõmupatareid, tegelen oma hobiga ja mõtlen mis silte ma endale külge kleebin ning püüan oma siltidest vabaneda.

     

  • Uncategorized

    Kui elatise süsteem oleks…

    Oleks on tore poiss aga vaadake kui palju artikleid elatise teemal!!!! MTÜ Lapsele Vanemad saada oma liikmetele kord kuus välja infokirja, kus on alati juures ka erinevad artiklid, mida meedias kajastatakse. Kui sinu huvi ei ole raha, vaid lapsele tagamine tema mõlemad vanemad, siis tule ka liikmeks 😉 Postitus on kirjutatud omal algatusel.

    SUURES MURES EMA: kui alimendid saavad makstud, on pojal näpud põhjas! https://www.ohtuleht.ee/866333/suures-mures-ema-kui-alimendid-saavad-makstud-on-pojal-napud-pohjas

    Isa: pärast lahutust kulub mul lastele kaks korda rohkem aega ja kolm korda rohkem raha https://www.ohtuleht.ee/865886/isa-parast-lahutust-kulub-mul-lastele-kaks-korda-rohkem-aega-ja-kolm-korda-rohkem-raha

    LUGEJA: Mina olengi see halb naine, kes läks mehe juurest minema! https://www.ohtuleht.ee/865178/lugeja-mina-olengi-see-halb-naine-kes-laks-mehe-juurest-minema

    Tuline sõnasõda elatise ümber: vilets vanem oled, kui lapsele maksta ei jõua! Mis vilets? Ise oled ju väljapressija! https://www.ohtuleht.ee/864938/tuline-sonasoda-elatise-umber-vilets-vanem-oled-kui-lapsele-maksta-ei-joua-mis-vilets-ise-oled-ju-valjapressija

    Kätlin Konstabel: pereteraapiasse ei pea minema vaid siis, kui üksteise peale karjutakse https://tervis.postimees.ee/4438003/katlin-konstabel-pereteraapiasse-ei-pea-minema-vaid-siis-kui-uksteise-peale-karjutakse

    Heidi Ruul: mehed, miks te ei suuda alimente maksta?! https://sobranna.postimees.ee/4437881/heidi-ruul-mehed-miks-te-ei-suuda-alimente-maksta

    Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult https://www.err.ee/689259/eestimaalased-elavad-uha-sagedamini-uksikult

    Võitlus elatisraha pärast käib iga euro nimel. Aga riigikogu vaatab ükskõikselt pealt http://epl.delfi.ee/news/arvamus/voitlus-elatisraha-parast-kaib-iga-euro-nimel-aga-riigikogu-vaatab-ukskoikselt-pealt?id=81395025

    Justiitsminister Reinsalu: kelleltki ei tohi nõuda elatiseks rohkem, kui ta suudab maksta https://www.ohtuleht.ee/864460/justiitsminister-reinsalu-kelleltki-ei-tohi-nouda-elatiseks-rohkem-kui-ta-suudab-maksta

    MARGIT ADORFI KOLUMN | Paha miinumumpalk! http://epl.delfi.ee/news/arvamus/margit-adorfi-kolumn-paha-miinumumpalk?id=81394773

    PERETERAPEUT: naised tahavad olla meestega võrdsed ja samas endiselt neile alt üles vaadata https://naisele.ohtuleht.ee/863936/pereterapeut-naised-tahavad-olla-meestega-vordsed-ja-samas-endiselt-neile-alt-ules-vaadata

    Lugeja küsib: kas kaitseväes olemise ajal elatise maksmise kohustus peatub? https://tarbija24.postimees.ee/2720704/lugeja-kusib-kas-kaitsevaes-olemise-ajal-elatise-maksmise-kohustus-peatub

    “Puuduta mind!” 16. saade | Naistepäeva eri – mida naised tahavad? https://www.ohtuleht.ee/862622/puuduta-mind-16-saade-naistepaeva-eri-mida-naised-tahavad

    Vanema ja lapse suhtlusõigus ja selle reguleerimine http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2018/03/07/vanema-ja-lapse-suhtlusoigus-ja-selle-reguleerimine/

    PÕHJALIK ÜLEVAADE: tuntud meestearst pani kirja põhjused, miks Eestis sünnib vähe lapsi https://www.ohtuleht.ee/863481/pohjalik-ulevaade-tuntud-meestearst-pani-kirja-pohjused-miks-eestis-sunnib-vahe-lapsi

    Vanemahüvitis on edaspidi paindlikum. Loe siit, milliseid muudatusi on oodata http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vanemahuvitis-on-edaspidi-paindlikum-loe-siit-milliseid-muudatusi-on-oodata?id=81337983

    Üksikema: „Arvestades, et minu aeg ka midagi maksab, on elatis naeruväärselt väike!“ https://www.ohtuleht.ee/862570/uksikema-arvestades-et-minu-aeg-ka-midagi-maksab-on-elatis-naeruvaarselt-vaike

    „Olen lihtsalt lapsega naine” http://epl.delfi.ee/news/arvamus/olen-lihtsalt-lapsega-naine?id=81261965

    ÜKSIKEMA: „Inimesed, kas teil tõesti ei ole mitte mingit eneseuhkust?“ https://www.ohtuleht.ee/860614/uksikema-inimesed-kas-teil-toesti-ei-ole-mitte-mingit-eneseuhkust

    Vassiljev elatisraha miinimumi vähendamisest: eestlaste sissetulek võiks olla piisav, et lapsi ja ennast virisemata üleval pidada https://www.ohtuleht.ee/860193/vassiljev-elatisraha-miinimumi-vahendamisest-eestlaste-sissetulek-voiks-olla-piisav-et-lapsi-ja-ennast-virisemata-uleval-pidada

    Mees kirjutab: pärast elatise maksmist jääb kätte 100-150 eurot kuus, mille eest pean süüa saama, sõitma last teise linna vaatama ja talle meelelahutust pakkuma… http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/mees-kirjutab-parast-elatise-maksmist-jaab-katte-100-150-eurot-kuus-mille-eest-pean-suua-saama-soitma-last-teise-linna-vaatama-ja-talle-meelelahutust?id=81163881

    KOLME LAPSE ISA: kehtiv seadus toodab elatisvõlgnikke https://www.ohtuleht.ee/860061/kolme-lapse-isa-kehtiv-seadus-toodab-elatisvolgnikke

    Kolme lapse isa kurdab: lastetoetusi ja tulumaksutagastust saab ema, mina aga kandku kõik laste kulud. Kusjuures minu palk on väiksem! http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/kolme-lapse-isa-kurdab-lastetoetusi-ja-tulumaksutagastust-saab-ema-mina-aga-kandku-koik-laste-kulud-kusjuures-minu-palk-on-vaiksem?id=81164067

    Töötu kolme lapse ema: elatisvõlglasel pole mingit võimalust oma rahaasju korda saada, sest kätte jääb 50% miinumumpalgast ja sellega pead hakkama saama http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/tootu-kolme-lapse-ema-elatisvolglasel-pole-mingit-voimalust-oma-rahaasju-korda-saada-sest-katte-jaab-50-miinumumpalgast-ja-sellega-pead-hakkama-saama?id=81171217

    Naine on vihane: mu mees peab oma laste kõrvalt ülal ka eksnaist, meie aga elame peost suhu! Elatiste süsteem on ebaõiglane http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/naine-on-vihane-mu-mees-peab-oma-laste-korvalt-ulal-ka-eksnaist-meie-aga-elame-peost-suhu-elatiste-susteem-on-ebaoiglane?id=81160915

    Justiitsminister tegi ettepaneku muuta alimentide maksmise süsteem paindlikumaks https://www.ohtuleht.ee/859010/justiitsminister-tegi-ettepaneku-muuta-alimentide-maksmise-susteem-paindlikumaks

    Elatisraha võlgnik võib ilma jääda reisidokumendi kehtivusest või autost https://www.err.ee/683700/elatisraha-volgnik-voib-ilma-jaada-reisidokumendi-kehtivusest-voi-autost

    Kohtutäituriga seisab silmitsi üle 22 500 elatisraha võlglase https://www.err.ee/683738/kohtutaituriga-seisab-silmitsi-ule-22-500-elatisraha-volglase

    LUGEJA ARVAB: mõnele naisele on laps vaid äriprojekt https://www.ohtuleht.ee/858239/lugeja-arvab-monele-naisele-on-laps-vaid-ariprojekt

    Elatise maksjad soovivad seaduse muutmist: lapse ülalpidamine on vaid ühe, lahus elava vanema õlul! https://www.ohtuleht.ee/858092/elatise-maksjad-soovivad-seaduse-muutmist-lapse-ulalpidamine-on-vaid-uhe-lahus-elava-vanema-olul

    Kristi Malmberg: laste saamiseks tuleb kaasata mees https://arvamus.postimees.ee/4393665/kristi-malmberg-laste-saamiseks-tuleb-kaasata-mees

    Vanemahüvitis soodustab palgalõhet https://majandus24.postimees.ee/4392211/vanemahuvitis-soodustab-palgalohet

    Kullaotsijast rongaisa mõisteti kohtus süüdi: hakkad oma pojale maksma või lähed kinni! https://www.ohtuleht.ee/854681/kullaotsijast-rongaisa-moisteti-kohtus-suudi-hakkad-oma-pojale-maksma-voi-lahed-kinni

    Depressiivsed Eesti noored “ravivad” end narkoga http://ekspress.delfi.ee/kuum/depressiivsed-eesti-noored-ravivad-end-narkoga-kanep-lsd-amfetamiin?id=80866783

    Margus Punab: iibepoliitika vajab restarti https://arvamus.postimees.ee/4382495/margus-punab-iibepoliitika-vajab-restarti

    Kolme lapse emale keskmise palga tagamine vajab rakenduses läbimõtlemist https://novaator.err.ee/655620/kolme-lapse-emale-keskmise-palga-tagamine-vajab-rakenduses-labimotlemist

    KAUA VÕIB? Kurikapoistena tuntud noored retsid pääsesid taas vanglast https://digileht.ohtuleht.ee/866083/kaua-voib-kurikapoistena-tuntud-noored-retsid-paasesid-taas-vanglast Siin videoloos tuuakse välja, et enamus neist lastest on pärit katkistest perekondadest.

  • Uncategorized

    Lapsi ei kasvata ainult raha aga ema närvikulu tuleb elatisest kinni maksta?

    Üks mu sõbranna jagas artiklit – Elatise vähendamise poodajad unustavad ühe tõsiasja: lapsi ei kasvata ainult raha! Alimendid maksavad kinni ka ema aja ja vaeva!

    Juba artikki pealkiri on selline mnjah. Lapsi raha ei kasvata aga kui sa oled üksikvanem siis sinu emana nähtud vaev ja aeg tuleb kinni maksta? Huvitav, kas nendes peredes, kus mees on aga ütleme, et on töö tõttu sageli eemal…Kas need emad järsku ei tunne, et mees peaks neile hunnikus taskuraha andma elatise näol närvide rahustuseks? Miks peaks üks üksikema teiste emade kõrval järsku parem ema olema, et tema aeg ja vaev tuleks kinni maksta?

    Enne kui ma üksinda jäin ja mees Soomes tööl käis, siis istusin öid üleval ja rahustasin jorisevat beebit. Ma olin väsinud, mul olid uneprobleemid, stress jne. See käib kõik emaks olemisega kaasas. Järsku peab lahus elav lapsevanem aga emaks olemist koos kõige kaasas käiva võlu ja valuga kinni maksma. Miks? Ei, sellist asja ei pea kinni maksma ühelegi emale ei elatise ega muuga. Elatis on konkreetselt lapse ülalpidamise jaoks, ainult lapsega seotud kulude jaoks. Ema närvid on kõigil emadel ühesugused.

    Emaks olemine ei ole ühelegi emale kerge, eriti kui laps on väike. Kõik probleemid, millega mina üksinda lapsi kasvatades silmitsi seisnud olen…need ei ole tegelikult mitte kuidagi erinevad kõikide teiste emade omast. Aga need, kes üksinda kasvatavad nüüd leiavad, et nende vaev tuleb kompenseerida? Ei nüüd ega hiljem ma ei leia, et mulle peaks keegi emaks olemise eest maksma, sest ma olan üksikvanem. Ikka ise pean vaeva nägema ja ausalt võttis omajagu aega. Oli tõuse ja mõõnu. Milline nahhaalsuse tipp see on, et järsku ühed emad on teistest paremad!?

    Tavaliselt käib lahkumine ju nii: isa kolib välja ja lapsed jäävad emale. See ei ole üldse tavaline!! See on see, mida inimesed ja ühiskond arvab, et on tavaline muster lahkuminekute puhul. Lahkuminekuid on väga erinevaid. Ka ei ole mehed nii varmad oma lapsi loovutama ja väga paljud ei tahaks ka, et laps jääb ema juurde. Lihtsalt on väga palju naisi, kes peavad lapsi enda omandiks, mõistamata, et laps on omaette inimene. Meie ühiskond ei soosi, et lapsed võiksid isa juures elada. Emad on lapsed sünnitanud ja järelikult neil on suurem õigus lapsele – selline on arusaamine.

    Üks asi, millest inimesed aru ei saa on kaotuvalu. Üksik vanem ei peaks oma lapsest ilma jääma ja vähim, mida riik teha saab on toetada mõlema vanema koostööd. Inimesed meie riigis peaks õppima töötama lahku läinud vanematega selliselt, et üksi pool kahju ei saaks. See jama, mis toimub, peab ära lõppema. Ära peaks kaduma arvamus, et lapsel peab olema üks kodu ja üks vanem. Me alati mõtleme ja aitame, sedavanemat, kes koos lapsega elab. Miks? Kas teine vanem ei vääri mingit toetust üldse?  Kui ma küsisin kunagi juhtimukorraldajat, et kas ta korra mõtleks, et mida mina võiksin tunda või kuidas see olukord mulle mõjuda võiks? Kuidas võiks tema käitumine, mis selgelt oli minu vastu suunatud, mulle mõjuda? See oli lihtsalt lisaküsimus sellel, et mis tingimustel ma oma lapsega kohtuda saan ja kui palju ma raha maksma peaksin. Ma olin vang. Minu käest ei küsitud mitte midagi, sest minu asi oli ainult nõustuda ja teha nagu öeldakse. Ja minu asi oli ka vaikselt kannatada ja leppida olukorraga. Inimestest tehakse vägisi ohvrid ja keegi nende kahjusid kinni ei maksa. Mina oskan kaotusvalu ära tunda, sest olen selleks koolitatud. Väga paljud aga ei oska. Kaotusvalus inimesed on emotsionaalsed ja võivad öelda asju, mida nad ei mõtle. Ja siis tuleb terve ametnike parv nendega manipuleerima, nõudma ja mida kõike veel.

    Ema võtab haiguslehti ja istub nädalaid köhivate põnnidega kodus ning tõmbab endale sellega kaela tööandja viha ja saab vastutasuks veelgi väiksema rahasumma pangaarvele. Kusjuures see probleem ei ole küll nüüd midagi, mida veeretada vähese elatise süüks. See probleem on olemas kõikidel peredel. Mida teha kui laps haigeks jääb? Olgu peres üks vanem või kaks vanemat. Probleem on ühesugune. Ma olen jõudnud mõnes ettevõttes tööd teha ja siinkohal ütlen, et meil on lihtsalt väga palju halbu tööandjaid. Ka kohalik omavalitsus ja isegi  riik peab toetama vanemat lapse haigusperioodil. See probleem on kõigis peredes ja ei seda ei peaks maksma kinni elatisest neile, kes oma lapsi üksinda kasvavad.

    Ma võingi sealt artiklist välja tuua kõik lõigud ja ära põhjendada, miks sellel ei ole tegelikult mingit seost elatisega. Peamiselt sellepärast, et need mured on kõikidel emadel. Samad probleemid on kõikides peredes. Ma tunneks ennast natuke kuninga kassi moodi kui täiesti tavaline lapsevanema kohustused makstakse kinni. Ma ei taha hakata isegi rääkima, kus see raha tuleb. Arvestades, et ma olen nii elatise maksja kui saaja rollis, siis jah pole just lõbus ise lapsega kahekesi 305 euorga elada, et minu tütar saaks isa juures hästi üleval peetud.

    Kohus on korduvalt kirjutanud, et iga vanem peab ise teenima sellise sissetuleku, mis aitaks oma pere üleval pidada. Seda lüüakse elatisemaksjatele tihti nina peale kui neile jääb 250 eurot elamiseks. Samas ka lapsega koos elav vanem oma mugavaks äraelamiseks peaks kõigepealt ikkagi ise endale sissetuleku teenima. Mina pole üheski olukorras õigeks pidanud, et ma nüüd oleks pidanud kaks last endale kasvatada jätma ja siis elatis nõudma. Ja siis lihtsalt nii kellegi teise kulul elama…Uskumatu kui palju meil selliseid on, kes aga ainult tahaks raha kellegi teise taskust saada ja nüüd veel eriti sellisel jabural põhjusel, et ema veav ja aeg tuleks kinni maksta…Pff

  • Uncategorized

    Laenuga kaasneb kohustus

    Viimasel ajal on päevakorda tõusnud veidi üllatav temaatika – raamatukogu lugejad ei mõista, et raamatute laenutamine on laenamine koos kohustuste ja vastutusega. Olen sageli kuulnud, et võlg on võõra oma aga miks raamatukogus teavikuid laenutades see unustatakse? Lugeja on ikkagi andnud nõusoleku kas digiallkirjaga või lugejakaarti omades, et nõustud raamatukogu poolt pakutavate tingimustega

    Raamatukogude ülesanneteks on raamatute ja muude teavikute kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Ostetakse tuhandete eurode eest raamatuid, kanname kataloogi ning pakume võimalust neid koju laenutada või vähemalt kasutada koha peal. Meie lugemissaalidest ja hoidlatest võib leida rohkelt raamatuid.

    Raamatute koju laenutamine on privileeg. Paljudest maailma raamatukogudest ei saa nii suures koguses teavikuid koju kaasa viia, üliõpilased ja teadurid istuvad seetõttu tundide viisi raamatukogus. Raamatute laenutamine on laenamine ehk laenuks võtmine: lugejale antakse raamatukogu vara ajutiseks kasutuseks. Kust küll on sealjuures tekkinud lugejatel arusaam, et laenu tähtajad ja viivised on mõeldud vaid nende kiusamiseks ning hoopis nemad omavad raamatuid, kui nad on selle koju viinud? Pangast laenu võttes suhtutakse asjasse aga palju tõsisemalt, kardetakse karme karistusi ning rahatrahve.

    Laenajal on kohustus olla kursis laenu tingimustega, sealjuures olla kindel, et tal ei esine laenuandja ees ükskõik millist võlgnevust. Raamatukogu on alati andnud endast maksimumi lugejate informeerimiseks, kuid just lugeja ülesanne on jälgida tagastamistähtaegu ning võimalike trahvide olemasolu. Raamatukogul ei ole kohustust iga lugejat teavitada, et tagastamist tähtaeg on lähenemas, vaid ainult siis lugejat teavitama kui tähtaeg on juba möödunud (võib erineda raamatukogudes aga seadusest tulenevat kohustust ei ole). Paneb tõepoolest mõtlema, kas ollakse ehk oma lugejatele liiga leebed ja mõistvad?

    Oleme enda poolt loonud kõik võimalused, et kasutajal oleks lihtne nii lugejaks registreeruda kui ka laenutatud raamatute tähtaegu ja viiviseid vaadata.  E-kataloogi ESTER kaudu saab seda kõike teha tasuta ja ükskõik kus olles, ei pea isegi raamatukokku tulema (Keskraamatukogus saab kolm korda pikendada ja siis tuleb raamatukogusse tulla koos raamatutega). Küsimuste korral saab alati raamatukoguga ühendust võtta neile kirjutadades, lisaks ollakse alati vaid ühe telefonikõne kaugusel.

    Esialgne artikkel on pärit Tallinna Ülikooli lehelt aga oma õpitud eriala poolest täiesti mõistan olukorda. Ma ei taha küll suuri raamatusõpru nüüd ära hirmutada, et sellele probleemile osutan. Keskkonna hoidmise mõttes eelistan ikkagi raamatukogust teavikuid laenutada (pealegi ma ei mahuks lõpuks koju ära ja sellest saaks ka üks järgmine raamatukogu) aga iga laenamisega kaasneb kohustus. Ja ka laenatud teavikutesse ei tohiks nii kergekäeliselt suhtuda…ah tähtaeg läks üle, mis siis…Ei ole mis siis!

    On erinevaid võimalusi, kuidas laenatud teavikute tähtajad meeles püsivad. Pane telefonis märguanne, kasuta laenutuskviitungit järjehoidjana, kirjuta kalendrisse üles, kontrolli raamatukogus oma e-posti aadress üle, et teavitus saabuks õigeks ajaks jne. Mulle kunagi väga meeldisid laenutuskaardid, kuhu raamatukoguhoidja kuupäeva sisse kirjutas. Need motiveerisid lugema ja sai kasutada järjehoidjana.

    Igatahes oleme kõik vastutustundlikud lugejad edasi. Lugege raamatukogus laenuleping (raamatukogu eeskiri) üle mälu värskendamiseks. Peame kinni tähtaegadest ja rikutud/kaotatud teaviku asjus pea nõu raamatukoguhoidjaga, kellega koos probleemile lahendus leida.

     

  • Uncategorized

    Mis on HSK3 ja kuidas õppimine edeneb?

    Homme lähen oma hiina keele oskust proovile panema. Mis see HSK3 üldse on? Mainisin juba, et HSK ehk Hànyǔ Shuǐpíng Kǎoshì 汉语水平考试 on hiina keele standardiseeritud test, mille tulemusi aktsepteeritakse üle maailma. HSK abil on võimalik hinnata hiina keelt emakeelena mitterääkivate keelekasutajate oskuseid.

    HSK3 (HSK tase 3 ) taseme läbinud suudab toime tulla igapäevase elu ja suhtlemisega. HSK3 tasemel kõneleja suudab ära tunda ja kasutada 600 kõige sagedamini kasutatavaid sõnu.

    HSK3 test koosneb kolmest osast ja 80 küsimusest:

    • Kuulamine (40 küsimust, 35 minutit)
    • Lugemine (30 küsimust, 30 minutit)
    • Kirjutamine (10 küsimust, 15 minutit)

    Lisaks jäetakse 5 minutit enda andmete lisamiseks.

    Kuulmine koosneb neljast osast:

    1. Kuulata dialoogi ja valida sobiv pilt.
    2. Kuula teksti ja vali selle põhjal kas laused on õige või vale
    3. Kuula teksti ja vali õige vastus.
    4. Kuula dialoogi ja vali sobiv vastus.

    Me täna tegime sample testi kuulamisega ja see 35 minutit pingsalt kuulamist on väga väsitav. 40st küsimusest oli 7 valet. Arutasime veel kuuldu üle, et miks mõni vastus võis valesti minna aga arvestades, et me pole kumbki viimasel ajal õppinud. Oli tulemus rahuldav.

    Lugemine:

    1. Koosta laused.
    2. Vali õige sõna lünka. Kõigist harjutustes on just see kõige raskem.
    3. Vali pärast lugemist õige vastus.

    Täna sample testi tehes me lugemist ei teinud.

    Kirjutamine:

    1. Koosta lause ette antud sõnadest ja fraasidest. Siin tuleb arvestada hiina keele grammatikaga. Ülesanne on lihtne kui tuvastada ära nimisõnad ja tegusõnad.
    2. Kirjuta lünka õige märk.

    Igas osas on võimalik saada 100 punkti, kokku 300 punkti. Oled testi sooritanud kui saad 180 või rohkem punkte. HSK3 vastab B1 tasemel keeleoskusele.

    Testi tulemused saab kuu hiljem.

    HSKl on kuus taset ja testi läbinud saab õppida hiina keelt Hiinas või siis teada oma keeleoskuse taset, et õpingutes edasi liikuda. HSK on eraldi suuline eksam HSKK ja sellel on kolm taset – algtase, kesktase ja kõrgtase.

    Kuna ma ise õpetan vaikselt hiina keelt, siis tundub imelik kui ma ei tea, millisel tasemel hiina keelt oskan. Töö juures lõpetasin katseaja ja selleks, et tegelikult saaksin rinnamärgile hiina keele kleebise (või ükskõik milline võõrkeel oma) peab seda oskama B1 tasemel.  Üldjuhul tuleksin tööjuures hiina keelega toime aga kuna praktikat saab väga vähe peaksin enne suhtlema hakkamist korraks sõnavarale pilgu peale viskama soojenduseks.

    Arvutasin praegu, et kirjutamise ja kuulamise ülesannete peale sain 160 punkti kokku. Seega koos lugemisega peaksin olema võimeline testi edukalt soorimata. Panustasime mõlemad kursaõega 200 punkti peale.

     

     

  • Uncategorized

    Boss and me

    Mulle hakkas hiina keel huvi pakkuma kui otsisin Youtube´st endale mingit seebikat vaatamiseks või täispikka Hallmarki filmi. Nii sattus mulle ette aga Boss and Me. See on 2014 aastal linastunud hiina seebikas. Põhineb romaanil Shan Shan Comes to Eat. Mulle meeldis ja näitasin õele ka, kes sellest sõltuvusse sattus. Roll the dice´i oskab isegi peast ette laulda. Kui enne olid pereliikmed hädas, miks ma hiina keelt õpin ja ei saanud mu huvist aru. Praegu on olukord parem. Eriti täna!

    Täna kirjutas õde mulle, et ema on boss and me´st sõltuvuses. Mulle esilagu ei jõudnud nagu kohalegi, et mismõttes. Mu emale meeldivad need saksa filmid, armastusromaanid, mida telerist näidatakse. Üldiselt ta telerit ei vaata, ammugi veel ei jagaks ta vist minu kiiksu Viki vastu. Samas ma olin meeldivalt üllatunud, et need kaks seal maal kahekesi hiina seebikat vahivad. Ja nemad pole ainsad. Ma olen näidanud sama seebikat oma sõbranna Mannile ja temale ka meeldis Boss and Me ja ühele teisele sõbrale (meesterahvas), talle näitasin korea W-d, mis talle huvi pakkus.

    Ma olen mõelnud, et mul võiks teler olla, millega saaks arvuti ühendada ja Vikit hoopis suuremalt ekraanilt vaadata. Kui varem vaatasin kõiki väljatulnud filme, siis praegu pole mul aimugi, mis kinolinadel näidatakse. See oli varem suur probeem. Milleks kutsuda filmiõhtule inimene, kes juba kõik näinud. Filmimaastikust olen nüüd üsna maha jäänud aga samas ma tean, mis on Aasias populaarsed seebikad 😀

    Iga kord kui ma saan mõne uue liikme, kes ka heameelega vaataks neid seebikaid, siis ma olen sillas. Just nii vähe ongi õnneks vaja.

    Kes tahab Boss and Me´vaadata, siis klõpsa siia. Pärast vaatamist tule kirjuta mulle ka, kuidas sulle meeldis või ei meeldinud. 谢谢

     

  • Uncategorized

    HSK, trenn ja muud loomad

    Vahelduseks üks lobapostitus sellest, milliga viimaste päevadel olen hakkama saanud. Tegelikult suurt millegagi, sest mul on puhkus. Ülikoolis on vahenädal ja töölt sain esimese puhkuse. Mul on osalise töövõime tõttu nii palju puhkepäevi. Neid välja valides ja kirja pannes tundus korraga nagu ainult puhkaksgi. Tegelikult oli puhkuse väljavõtmiseks just seee aeg valitud, sest mul on laupäeval HSK3. HSK ehk Hànyǔ Shuǐpíng Kǎoshì 汉语水平考试 on hiina keele standardiseeritud test, mille tulemusi aktsepteeritakse üle maailma. HSK abil on võimalik hinnata hiina keelt emakeelena mitterääkivate keelekasutajate oskuseid. HSK3 vastab B1 tasemele.

    Muidugi juhtus mul registreerimisel mingi äpradus ja seetõttu ei tee ma sel kevadel HSKK algtaseme testi (suuline tehakse kirjalikust eradi) ehk siis suulist. Selle teen siis sügisel ja järgmisel kevadel proovin HSK4 (B2tase) teha kui seekord eksam hästi õnnestub. Mõtlesin, et on tore kui ei pea nädal enne eksamit töö ega kooliga pead vaevama. Saab ainult sellele olulisele asjale keskenduda. Millegipärast aga mu keha arvas, et mul on õige aeg üldse puhata. Olen koguaeg nii väsinud. Alles täna mõtlesin, et see võib trenni tegemisest tulla. Nüüd mõtlen, kas pühapäeval minna trenni või mitte. Eile käisin BodyBalance´is ja Zumbas. Viimane mulle eriti ei meeldinud. Treener oli teine ja kuigi ta ise oli üsna laheda olemisega, siis ta ei näidanud eelnevalt ette, mis kava tulemas on, vaid jagas suuliseid juhendeid, mistõttu saalitäis rahvast üsna kobad olid. Tempo oli kuidagi liiga kiire ja see tundus rohkem nagu aeroobikana kui zumbana. 30 minuti pärast oli mul võhm väljas, mul oli tüdimus ja ma ei viitsinud isegi vaevata enam kaasa tegemisega. Viimase minutid suutsin ainult mõelda sellele, et saaks juba koju maga minna.

    Trennidega läheb muidu hästi kui just üle ei pinguta. Samas tunnen, kuidas trennimaailm tegelikult ei arvesta migreenikutega. Soojendus peab korralik olema aga väga sageli tehakse seda poolikult. Lõpus ei tehta üldse midagi venitusi ega muud ja kuna mina olen üsna algaja praegu (halloo sada aastat möödas minu viimasest rutiinsest trennist), siis ma ei tea kuidas pärast treeningut seda ise teha nii, et ma järgmisel päeval jalgu ei lohistaks või, et mu keisriarm valutama ei hakkaks. Ja mind jäid häirima need batoonid ja muu energiavärk, mida need trenniinimesed tarbivad. Kõik on migreenikutele mitte sobilikud – šokolaad, pähklid, mesi, tsitrused. Rääkimata sellest, et need teevad näonaha koledaks…Kuigi vist peaks saama ka ilma nendeta hakkama ja lihtsalt tervislikult toituma? Totaalselt võhik aga samas ma tean, et nimetatud asjad migreenikutele ei sobi ja ka neile, kellel peavalud on sagedasemad.

    Täna ma ka ainult magasin, kuni läksin Henryle lasteaeda järgi. Käisime koeraga jalutamas. See on nagu mingi uus sissekujunenud asi, et pärast lasteaeda käime koos koeraga jalutamas. Henry keeldub enne isegi tuppa tulemas kui pole lasteaiast tulles koerga jalutamas käinud. Kogemata on koeral uus nimi tekkinud. Toas on ta üsna rahulik kui just keegi temaga mängima ei hakka või kui Mann külla ei tule (sellele ronib lausa sülle ja viskab hundirattaid koridoris). Õues on ta aga nagu kutsikas, hästi energiline. Nii me siis kutsusime teda Täpi-Happy aga ükspäev sikutas ta jubedalt rihma, et mina ütlesingi Happy. Pärast mõtlesin ooops aga samas kõlab nii sarnaselt, et äkki pole vahet?

    Tänase päeva kõige ebameeldivam kogemus oli üks õel kommentaar, et ma ei oska rahaga majandada. Nagu mulle võlanõustaja kunagi ütles, et vähese rahaga ei saagi mingist majandamisest rääkida. Vahel ajab hinge täis lihtsalt, et kui raha ei ole, siis nagu süüdistame halvasti majandamises. 305 euro juures elades ja mitte võlgu jääda, vot see on hoopis lugu suurepärasest majandamisest. Kõik minu võlgnevused jäävad sellesse aega kui mul polnud võimalik tervise pärast tööl käia ja Henry veel lasteaias ei käinud. Ma muidugi ei istunud kodus, vaid igapäev olen püüdnud enda rahalise olukorraga tegeleda ja sellest välja tulla püüdnud. Uuringu ja lugenud artiklied ja blogisid, inimeste edulugusid võlgadest väljatulemisega. Kusjuures see on väga motiveeriv ja minu jaoks pigem väljakutse. Mulle isegi meeldib arveid maksta. Sellest 305 euro eest olen isegi võlgnevusi maksnud. 305 eurot pole minu jaoks mingi vabandus, kasvõi 5 eurot välja käia. Kõik ikka selleks, et võlgnevusi ei tekiks ja vanad saaks makstud. Sissenõudjad muidugi nurisevad ja tahavad selle intressist maha võtta või kohtukuludest, mitte põhiasjast. Pean eelarvet väga põhjalikult, et ei toimuks mingi üleliigset kulutamist ja saaks normaalselt ära elada. Olen õppinud, et tegelikult annab igas olukorras midagi ära teha. Ole sa töötu või võlgades või planeerimata rase, noor või vana. Tahetjõudu peab olema. Kaelani pasas olles ei tasu veel pead norgu lasta – väärt mõte.