Uncategorized

Elatisega kohtus käimine on täiskohaga töö

Ma olen nagu täiskohaga kontoritöötaja. Hommikul kell 9 istusin laua taha, koos arvuti ja hunniku kaustade ning paberitega. Mul on juba 5 tundi tööd tehtud, tasu selle eest…Hetkel veel mitte midagi. Rääkimata sellest inimesest, kellele ma iga mõne aja tagant oma mustandi saadan.

Sirutasin ennast ja viskasin korraks voodisse pikalti ja kargasin kohe püsti. Mõttevälgatus! Ja mõtlesin neile inimestele, kes räägivad, et emaks olemine on täiskohaga tasustamata töö. Ja võrdlesin praegu endaga, kelle laps elab praegu üldse isa juures aga mina “teen tööd”. Praktikas on muidugi mõlemad lapsed lasteaias ja keegi meist lastega kvaliteet aega ei veeda.

Kuhu minu aeg kaob? Päevas tuleb 10 tundi tööd – töö ja kool. Kell 8 alustan ja kell 18 lõpetan, sinna vahele mahutan ma emaks olemise, migreenihood ja kohtule paberite kirjutamise. Muide ühtegi asja neist ei saa edasi lükata, kõik on võrdselt olulised asjad. Kui võimalik siis ma istungi kodus arvuti taga, sest kuhugi kohale minemine võtab nii palju aega ära, mida ma saaks kasutada paari rea kirjutamiseks.

Õnneks ma olen hakanud päevi jaotama kooli ja tööpäevadeks ja siis on mul need päevad, kus ma ei tee kumbagi, vaid kirjutan dokumente valmis või koolitöösid. (No juhul kui keegi mõtleb, et ma puudun koolist ja ei tee üldse midagi). Õnneks mõni “lõbu” saab varsti otsa. Vähemalt mõnedel asjadel on tähtajad!! Ma rõõmustan, et ma viskasin kõik tänased asjad homseks ja kirjutan lõpuni selle paberivirna asitõenditega, sest tähtaeg on homme kui asi lukku läheb. Tasuta tehtud töö…kõik ainult sellepärast, et mu lapsed oleksid võrdselt ülevalpeetud ja mina saaksin kasutada oma sissetulekut meie kolme olukorra parandamiseks. Kusjuures ma ei teadnudki, et selline asi on tegelikult isegi põhiseaduses kirjas. Hommikuse telefonikõne ajal rääkisime midagi oma vara vabast kasutamisest ja proportsionaalsusest. Kunagi peaksin täpsemalt rääkima, milles asi oli. Praegu on vara, sest kuigi meie keskel käib väga palju inimesi ringi, kellel pole minevikus on “halbu” asju juhtunud ja praegu on edukad (Nt Oprah, J.K Rowling), siis nendest kiputakse rääkima alati siis kui ollakse juba edukad. Vaata, kus ma olin enne ja vaata, kuhu ma olen jõudnud. Sinu teekond kui sa parasjagu sellel oled, kedagi ei huvita. Mina olen praegu teekonnal ja olin varem ka. Edukaks ma ei ole saanud. Samas ma ei tea, mida tulevik toob. Alles teen beebisamme, et madalast olekust välja ronida. Miks on inimestel ettekujutus, et nad on üleöö edukaks saanud? Nad on olnud samas olukorras, kus mina praegu ja näinud tohutut vaeva, et välja rabeleda.

Mind vaevab stress ja unetud ööd, rääkimata migreenidest ja lihaspingetest. Olete proovinud pohmas peaga kui pea valutab eksamiks õppida või tööd teha? Arvatavasti tekib oksemaitse suhu ja ainus soov on teki alla pugeda. Alkoholi ma ei tarbi, mul on hoopis närvikahjustused, kuid igapäevaselt pean sellises “pohmas” olekus neid asju tegema. Vaadake või seda videot.  (What Does a Migraine Feel Like?). Kasutatud on virtuaalreaalsust, kus pannakse lähedane nägema seda, mida migreeniga inimene näeb. Esimest korda kogesin seda 14 aastaselt. Praegu on olukord selline, et ilma prillideta ma enam midagi ei näe. Silmad on terved aga mingid asjad on kahjustunud ja takistavad mul normaalselt asju nägemast. Projektoritel näidatud slaide ma ei näe ilma prillideta ega üldse valgel taustal olevaid asju, mis jäävad meetri kaugusele. Tänaval kõnnin nina maas, sest see on ainuke moodus näha kuhu ma lähen ilma peavalu saamata. Kõige muu vastu on ravimid, et ma koos püsiks.

Minu jaoks 4 tundi tööl kõigile naeratada või jõuda hommikul 8 loengusse on päeva suurim saavutus, mille eest ma endale tunnustust jagan. Kõige muu saavutamine selle juures, kaasa arvatud emaks olemine, on juba tase omaette. Praegu ma muidugi tunnen, et teen täiskohaga tasustamata tööd. Isegi kahe lapsega üksi elades pole mul mitte kordagi tulnud pähe, et emaks olemine on töö. Mähkude vahetamine, püreetoidud, unetud ööd, närvikulu jne. Aga vot kui pead kellelegi tõestama, et sa oled ema olnud. Kvaliteetaeg, mis sa lapsega veedad ei ole kohtumajas oluline teema. “Koos veedetud päevad võiksid tuua kuude kaupa ning nende vahemike kohta saaksid esitada ka toidukordade kulu. Iga kuu peaks olema kokku võetud nii päevade arvu osas, kui summa osas, mis on vahetult lapse hoolduse juures kulunud.” Raha loeb.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: