Uncategorized

Elatisvõlgnevuse puhul ülalpeetavatega ei arvestata

Jah, meie seaduses on selline punkt, et kui sa jääd elatist võlgu, siis sinuga koos elavate ülalpeetavatega ei arvestata. Jah, see tähendab, et minuga koos elav laps vaadaku ise, kus ta enda ülalpidamise saab.

See maksmata jäämine võib olla mis iganes põhjusel alates sellest, et olid haige või jäid töötuks või sellel perioodil oli sul mingil põhjusel vähem raha. Sul pole lihtsalt seda poolt miinimumi kuskilt võtta.Kedagi ei huvita! Kui sa pole elatise saaja, siis sa püüadki tulla vähesema rahaga toime aga maksjal seda võimalust ei ole, et saab vähesemaga toime tulla.  Nii saab lapsega koos elav vanem anda täitemenetluse sisse (võlglasena kohtutäiturile) ja sealt edasi oledki omadega perses…Vähemalt mina olen. Teiste kohta ei oska öelda aga ega neid paremini kohelda. Kedagi meist, kes lapsest earldi elavad inimesena ei kohelda. Pannake mingi negatiivne võlgase silt külge, halvustatakse igal võimalikul moel. Kui ei maksa siis oma viga ja meid ei huvita kui su perearst on sul palunud võimalikult palju puhata ja lasta oma tervisel taastada, leida teisi alternatiive sissetuleku saamiseks. Me sõidame inimesest üle tegelikult põhjust üldse ignoreerides. Muidu öeldakse, et maaslamajat ei öelda aga elatise puhul see ei kehti. Just pannakse maas lamajale jalaga veel paar obadust.

Küsitakse koguaeg lapse isa kohta nagu miks tema ei maksa. Mõni mõte on kohtutäituritlt nõuda, kui enamus rahast kõigepealt kohtutäiturile läheb. Ma ei saaks ikka midagi ja paneksin teise üsna kehva olukorda. Ja jätaksin tema lapsed ja isa toime tulema 305 euroga. Põhjustaksin olukorra, kus plajas ei oleks üks vaid neli last, et minu tütar saaks isa juures hästi elada. Mina muidugi ei tea, mis inimesed need on, kes tahaks asja selliselt ajada. isa käest elatise nõudimine teeks olukorra veel hullemaks. Esiteks mina ei saaks ikka oma laspi üleval pidada ja teiseks on veel üks vanem juures, kes on hädas oma laste ülalpidamisega. Kui tal lapsi ei oleks, oleks olukord muidugi teine.

On üks oluline asi, millega kohtumenetlus ei arvesta. Kui inimesel on raske, siis tal on raske kohe, mitte aasta hiljem. Aasta hiljem on olukord veelgi hullem. Kuigi ma olen kohtus selgitanud, et minu üürileping hakkab lõppema peagi ja ma täpselt ei tea, mille eest me uue elupaiga saame ja minu finatsolukord läheb järjest hullemaks. Mida nad selle peale ikka ütlevad, et see on minu asi vaadata, kuidas ma hakkama saan ja menetlus jätkub ikka sellega, et minu tütar oleks võimalikult suurema summaga üleval pidada kui minuga koos elavat last. Ometi seaduse järgi see nii olla ei tohiks aga kohus on ikkagi see, kes otsuse teeb.

Mõtlesin, et milline minu blogi tundub. Liiga negatiivne? Samas mind ei peeta üldse negatiivseks inimeseks, pigem väga motiveerituks, julgeks ja optimistlikuks. Kuigi ma kirjutan negatiivsel teemal nagu elatis rohkem ja võib jääda mulje, et kõik ongi lootusetu…Hetkel olukord polegi kõige meeldivam ja hetkel ma ei ole ka kõige paremat lahendust leidnud. Samas on mul järgmised tegevused kirja pandud ja mõned teist tehtud saanud.

PS. Tulin just programeermisest ja minu postitus oleks nagu mingi kirjahälbega inimese kirjutatud. Sooorriii. vabandust. Ma parandan mingil hetkel ära need vead aga kuna üks lugeja mulle kommentaari kirjutas siis ma mõtlesin täpsustada, et see pole mingi minu väljamõeldud asi, vaid seaduses  on selline punkt kirjas ja mina tuliselt praegu selle vastu võitlen. Lisaks veel mõni muu rida.

2 kommentaari

  • Ka ema

    Kohus emotsioonidega ei arvesta. Ei hetke- ega tulevaste emotsioonidega. Maksavad Raha.Faktid. Dokumendid. Teod.
    Kui Sul on 2 advokaati ja lisaks jurist, ja mingil moel ei onnestu saada normaalset lahendust, siis ilmselt kusagil midagi on valesti. Voi neid siiski ei ole abiks? Kas nad on uhiskondlikult noustamas voi Sa oled ise nende poole poordunud?
    Sinu ainus voimalus paistab hetkel olevat isikupankrott. Uuri seda ja tegutse kiirelt.
    Sisult oled Sa vaga voimas ja tark naine, kuid elu on Sulle liiga teinud hetkel – kuid koik laheneb.

    • G2tlin

      Kohus muidugi emotsioonidega ei arvesta aga hetkel nad ei arvesta ka minu tõenditega. Oleme jõudnud arusaamisele, et tuleb appellatsioon teha. Sest kohus peab erapooletult arvestama mõlema poole huvidega. Ei saa öelda, et ma pole ülalpidamises osalenud kui ma kontoväljavõtte ette näitan või öelda, et minu tervislik seisund ei ole loe midagi, kuid seadus lubab muutuva asjaoluna ka osalist töövõimet elatise vähendamiseks näiteks. Erineval teisest poolest on minu ütlused kõik tõendatud, teisel poolel ei ole aga ometi leiab kohus, et minu asjadest jääb väheks. Ka ei tohiks kohus panna ebavõrdsesse olukorda minu mõlemat last, mis puudutab minu ülalpidamist. Seaduse järgi on minul kõik vajalik olemas, mida seal on vaja, et minu hagi oleks põhjendatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: