Uncategorized

Kas enesetunne muutub tõesti paremaks?

Tänaõhtune fiilosoofiline mõtlemine teemal, miks inimesed kaasinimestega nii halvasti käituvad. Olen pidanud silmitsi seisma mitmete raskustega ja ka enda ümber näen inimesi, kes hädavavevu toime tulevad. Kusjuures nad kõik on head inimesed, kellel lihtsalt on asjad viltu vedanud. Näiteks ükspäev paluti Facebookis toiduabi ühele perele, kus pereisa oli pidanud haiguse tõttu pikalt kodus olema ega saanud perele raha teenida. Kahjuks on aga väga paljud suhtumisega, et ta pole piisavalt inimene olnud oma elus. Kuidas muidu inimestel raskused tekivad kui nad pole ise sellele kaasa aidanud?

Miks me inimesi halvasti kohtleme? Kas on tõesti nii raske kaasinimesi mõista?

Ükskord jalutasin õhtusel ajal pargis. Sügis oli just saabunud. Päeval olid ilmad väga soojad, kuid õhtul läks väga külmaks. Pargipingil magas üks mees. Mul ei olnud vahet, kas ta on joodik või asotsiaal või mis iganes nimega te neid pargipingil magavaid tüüpe kutsute. Mina jõudsin mõelda ainult niipalju, et öösel läheb liiga külmaks ja pole vaja inimest surema jätta. Pole vahet, kellega tegu on ja kuigi ma tahaks sellistest inimestest kauge kaarega mööda käia, siis see pole inimlik käitumine.

Mul on ka üsna keeruline majanduslik olukord, kuigi mu sissetulek iseenesest on okey, siis ma olen mõelnud…mismoodi peaks kellegi raha sunniviisline ära võtmine inimese olukorda paremaks tegema? Inimene, kellel mingil hetkel tekivad rahaprobleemid (kasvõi eeltoodud pereisa) jäetakse tegelikult hätta ja kõige hullem on, et rahvas astub peale ka. Nagu inimene oleks muutunud järsku prussakaks keda on vaja laiaks litsuda. Inimesed on nii rahakesksed, et neid ei huvita kui raha ei ole, vaid nõuavad siis hoopis juurde. Ma siiani ei saa sellest loogikast aru, et kui inimesel raha ei ole, siis nõutakse tema käest veel rohkem, et äkki tal siis järsku on raha? Inkassofirmad on ikka eriti huvitavad asutused, kes sõimavad veel inimest tundmata näo suvalt täis ka…Tegelikult on asi väga lihtne. Kui sa toetad inimest, selles asemel, et temas üle sõita, võidaksid mõlemad pooled.  Ka minul oleks majanduslik olukord palju parem olnud kui ma oleks natukenegi mõistvat suhtumist ja aega saanud.

Mäletan siiani seda Julia nimelist naisterahvast, kes mulle helistas kui ma oma haige lapsega, kes rotaviiruse tõttu oli tilguti külge aheldatud, sõimas mu näo täis. Miks sa võtsid endale nii kalli telefoni järelmaksuga kui maksta ei suuda? Miks sa tööl ei ole? See, kus ma olen ja mis põhjusel teda ei huvitanud. Teda huvitas ainult raha ja see, kuidas mind survestada. See telefoni järelmaks ei olnud mingi äsja võetud asi ja ei olnud kallis. Tol ajal oli mul Elioni pakett ja kuna ma teleri sain seal järelmaksuga ning ka hiljem kenasti makstud…Võib oligi viga teha leping firmaga ja kasutada kõiki nende teenuseid korraga, sest hiljem võib kõvasti vastu pükse saada. Kui tekivad rahaprobleemid, siis nemad lõpetavad lihtsalt lepingu, nõuavad kõrget lepibgulõpetamise tasu ning pead maksma kõigi teenuste ja toodete eest korraga. Tegelikult juhtus nii, et ma maksin päev enne kui nad lepingu lõpetasid oma arve ära. Hiljem nad keeldusid vastutust võtmas ega taastanud minu lepingut. Oleksin pidanud maksma lepingulõpetamise tasu, kuhu oli lisatud veel seadmete ja teenuste maksud kogusummas. Olin pettunud, et nad minu lepingu lõpetasid, kuid olin arve tasunud ning nad ei taastanud minu lepingut. Ma pole selline, kes pea liiva alla peidab. Püüdsin ikka mingit mõlemale poolele sobivat lahendust leida aga väga sageli keeldutakse. Ka võlanõustaja soovitab ikka ennekõike firmaga asju ajada aga tegelikult ettevõtted ei viitis kliendiga sellises olukorras tegeleda. Öeldakse, et eeskiri on selline ja kõik. Päevast päeva ma näen, kuidas vastutust ei taheta võtta. Näidatakse mingi paragarahv ette ja pühitakse käed jamast puhtaks, et siis avatud peopesaga raha oodata. Praegune olukord on veel eriti jabur, kuidas 305 euroga kuus elamine peaks aitama mul oma majandusliku olukorda taastada? Kui ma sellest inimestele räägin ja oma paberid ette näitan, siis nende pilgus on küll “mismõttes nagu, päriselt.

Huvitav, kuidas need inimestel, kes teiste olukorra halvenemisele veel rohkem kaasa aitavad, tunnevad ennast tõesti hästi? Mis siis kui lõpuks ise samas olukorras on? Kõik tunnevad ennast ühtemoodi nurka surutult ja abitult. Inimesed ei ole oma loomult halvad, lihtsalt neile kleevitakse mingi silt külge. Näiteks emotsioonid ei ole positiivsed ega negatiivsed, me lihtsalt peame naeratust positiivsuse märgiks ja viha negatiivseks. Mu õde ütle ütles mulle ükskord: “The one who smiles the brightes is actually hurting the most.”

On ka väljend “The loneliest is the kindest.” Üksindust peetakse samuti negatiivseks. Ükskord pidin vastama küsimusele, kui üksi on üksikvanem? Arvatavasti vastaks sellele praegu teistmoodi kui siis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: