Uncategorized

Laenuga kaasneb kohustus

Viimasel ajal on päevakorda tõusnud veidi üllatav temaatika – raamatukogu lugejad ei mõista, et raamatute laenutamine on laenamine koos kohustuste ja vastutusega. Olen sageli kuulnud, et võlg on võõra oma aga miks raamatukogus teavikuid laenutades see unustatakse? Lugeja on ikkagi andnud nõusoleku kas digiallkirjaga või lugejakaarti omades, et nõustud raamatukogu poolt pakutavate tingimustega

Raamatukogude ülesanneteks on raamatute ja muude teavikute kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Ostetakse tuhandete eurode eest raamatuid, kanname kataloogi ning pakume võimalust neid koju laenutada või vähemalt kasutada koha peal. Meie lugemissaalidest ja hoidlatest võib leida rohkelt raamatuid.

Raamatute koju laenutamine on privileeg. Paljudest maailma raamatukogudest ei saa nii suures koguses teavikuid koju kaasa viia, üliõpilased ja teadurid istuvad seetõttu tundide viisi raamatukogus. Raamatute laenutamine on laenamine ehk laenuks võtmine: lugejale antakse raamatukogu vara ajutiseks kasutuseks. Kust küll on sealjuures tekkinud lugejatel arusaam, et laenu tähtajad ja viivised on mõeldud vaid nende kiusamiseks ning hoopis nemad omavad raamatuid, kui nad on selle koju viinud? Pangast laenu võttes suhtutakse asjasse aga palju tõsisemalt, kardetakse karme karistusi ning rahatrahve.

Laenajal on kohustus olla kursis laenu tingimustega, sealjuures olla kindel, et tal ei esine laenuandja ees ükskõik millist võlgnevust. Raamatukogu on alati andnud endast maksimumi lugejate informeerimiseks, kuid just lugeja ülesanne on jälgida tagastamistähtaegu ning võimalike trahvide olemasolu. Raamatukogul ei ole kohustust iga lugejat teavitada, et tagastamist tähtaeg on lähenemas, vaid ainult siis lugejat teavitama kui tähtaeg on juba möödunud (võib erineda raamatukogudes aga seadusest tulenevat kohustust ei ole). Paneb tõepoolest mõtlema, kas ollakse ehk oma lugejatele liiga leebed ja mõistvad?

Oleme enda poolt loonud kõik võimalused, et kasutajal oleks lihtne nii lugejaks registreeruda kui ka laenutatud raamatute tähtaegu ja viiviseid vaadata.  E-kataloogi ESTER kaudu saab seda kõike teha tasuta ja ükskõik kus olles, ei pea isegi raamatukokku tulema (Keskraamatukogus saab kolm korda pikendada ja siis tuleb raamatukogusse tulla koos raamatutega). Küsimuste korral saab alati raamatukoguga ühendust võtta neile kirjutadades, lisaks ollakse alati vaid ühe telefonikõne kaugusel.

Esialgne artikkel on pärit Tallinna Ülikooli lehelt aga oma õpitud eriala poolest täiesti mõistan olukorda. Ma ei taha küll suuri raamatusõpru nüüd ära hirmutada, et sellele probleemile osutan. Keskkonna hoidmise mõttes eelistan ikkagi raamatukogust teavikuid laenutada (pealegi ma ei mahuks lõpuks koju ära ja sellest saaks ka üks järgmine raamatukogu) aga iga laenamisega kaasneb kohustus. Ja ka laenatud teavikutesse ei tohiks nii kergekäeliselt suhtuda…ah tähtaeg läks üle, mis siis…Ei ole mis siis!

On erinevaid võimalusi, kuidas laenatud teavikute tähtajad meeles püsivad. Pane telefonis märguanne, kasuta laenutuskviitungit järjehoidjana, kirjuta kalendrisse üles, kontrolli raamatukogus oma e-posti aadress üle, et teavitus saabuks õigeks ajaks jne. Mulle kunagi väga meeldisid laenutuskaardid, kuhu raamatukoguhoidja kuupäeva sisse kirjutas. Need motiveerisid lugema ja sai kasutada järjehoidjana.

Igatahes oleme kõik vastutustundlikud lugejad edasi. Lugege raamatukogus laenuleping (raamatukogu eeskiri) üle mälu värskendamiseks. Peame kinni tähtaegadest ja rikutud/kaotatud teaviku asjus pea nõu raamatukoguhoidjaga, kellega koos probleemile lahendus leida.

 

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: