Uncategorized

Lapsi ei kasvata ainult raha aga ema närvikulu tuleb elatisest kinni maksta?

Üks mu sõbranna jagas artiklit – Elatise vähendamise poodajad unustavad ühe tõsiasja: lapsi ei kasvata ainult raha! Alimendid maksavad kinni ka ema aja ja vaeva!

Juba artikki pealkiri on selline mnjah. Lapsi raha ei kasvata aga kui sa oled üksikvanem siis sinu emana nähtud vaev ja aeg tuleb kinni maksta? Huvitav, kas nendes peredes, kus mees on aga ütleme, et on töö tõttu sageli eemal…Kas need emad järsku ei tunne, et mees peaks neile hunnikus taskuraha andma elatise näol närvide rahustuseks? Miks peaks üks üksikema teiste emade kõrval järsku parem ema olema, et tema aeg ja vaev tuleks kinni maksta?

Enne kui ma üksinda jäin ja mees Soomes tööl käis, siis istusin öid üleval ja rahustasin jorisevat beebit. Ma olin väsinud, mul olid uneprobleemid, stress jne. See käib kõik emaks olemisega kaasas. Järsku peab lahus elav lapsevanem aga emaks olemist koos kõige kaasas käiva võlu ja valuga kinni maksma. Miks? Ei, sellist asja ei pea kinni maksma ühelegi emale ei elatise ega muuga. Elatis on konkreetselt lapse ülalpidamise jaoks, ainult lapsega seotud kulude jaoks. Ema närvid on kõigil emadel ühesugused.

Emaks olemine ei ole ühelegi emale kerge, eriti kui laps on väike. Kõik probleemid, millega mina üksinda lapsi kasvatades silmitsi seisnud olen…need ei ole tegelikult mitte kuidagi erinevad kõikide teiste emade omast. Aga need, kes üksinda kasvatavad nüüd leiavad, et nende vaev tuleb kompenseerida? Ei nüüd ega hiljem ma ei leia, et mulle peaks keegi emaks olemise eest maksma, sest ma olan üksikvanem. Ikka ise pean vaeva nägema ja ausalt võttis omajagu aega. Oli tõuse ja mõõnu. Milline nahhaalsuse tipp see on, et järsku ühed emad on teistest paremad!?

Tavaliselt käib lahkumine ju nii: isa kolib välja ja lapsed jäävad emale. See ei ole üldse tavaline!! See on see, mida inimesed ja ühiskond arvab, et on tavaline muster lahkuminekute puhul. Lahkuminekuid on väga erinevaid. Ka ei ole mehed nii varmad oma lapsi loovutama ja väga paljud ei tahaks ka, et laps jääb ema juurde. Lihtsalt on väga palju naisi, kes peavad lapsi enda omandiks, mõistamata, et laps on omaette inimene. Meie ühiskond ei soosi, et lapsed võiksid isa juures elada. Emad on lapsed sünnitanud ja järelikult neil on suurem õigus lapsele – selline on arusaamine.

Üks asi, millest inimesed aru ei saa on kaotuvalu. Üksik vanem ei peaks oma lapsest ilma jääma ja vähim, mida riik teha saab on toetada mõlema vanema koostööd. Inimesed meie riigis peaks õppima töötama lahku läinud vanematega selliselt, et üksi pool kahju ei saaks. See jama, mis toimub, peab ära lõppema. Ära peaks kaduma arvamus, et lapsel peab olema üks kodu ja üks vanem. Me alati mõtleme ja aitame, sedavanemat, kes koos lapsega elab. Miks? Kas teine vanem ei vääri mingit toetust üldse?  Kui ma küsisin kunagi juhtimukorraldajat, et kas ta korra mõtleks, et mida mina võiksin tunda või kuidas see olukord mulle mõjuda võiks? Kuidas võiks tema käitumine, mis selgelt oli minu vastu suunatud, mulle mõjuda? See oli lihtsalt lisaküsimus sellel, et mis tingimustel ma oma lapsega kohtuda saan ja kui palju ma raha maksma peaksin. Ma olin vang. Minu käest ei küsitud mitte midagi, sest minu asi oli ainult nõustuda ja teha nagu öeldakse. Ja minu asi oli ka vaikselt kannatada ja leppida olukorraga. Inimestest tehakse vägisi ohvrid ja keegi nende kahjusid kinni ei maksa. Mina oskan kaotusvalu ära tunda, sest olen selleks koolitatud. Väga paljud aga ei oska. Kaotusvalus inimesed on emotsionaalsed ja võivad öelda asju, mida nad ei mõtle. Ja siis tuleb terve ametnike parv nendega manipuleerima, nõudma ja mida kõike veel.

Ema võtab haiguslehti ja istub nädalaid köhivate põnnidega kodus ning tõmbab endale sellega kaela tööandja viha ja saab vastutasuks veelgi väiksema rahasumma pangaarvele. Kusjuures see probleem ei ole küll nüüd midagi, mida veeretada vähese elatise süüks. See probleem on olemas kõikidel peredel. Mida teha kui laps haigeks jääb? Olgu peres üks vanem või kaks vanemat. Probleem on ühesugune. Ma olen jõudnud mõnes ettevõttes tööd teha ja siinkohal ütlen, et meil on lihtsalt väga palju halbu tööandjaid. Ka kohalik omavalitsus ja isegi  riik peab toetama vanemat lapse haigusperioodil. See probleem on kõigis peredes ja ei seda ei peaks maksma kinni elatisest neile, kes oma lapsi üksinda kasvavad.

Ma võingi sealt artiklist välja tuua kõik lõigud ja ära põhjendada, miks sellel ei ole tegelikult mingit seost elatisega. Peamiselt sellepärast, et need mured on kõikidel emadel. Samad probleemid on kõikides peredes. Ma tunneks ennast natuke kuninga kassi moodi kui täiesti tavaline lapsevanema kohustused makstakse kinni. Ma ei taha hakata isegi rääkima, kus see raha tuleb. Arvestades, et ma olen nii elatise maksja kui saaja rollis, siis jah pole just lõbus ise lapsega kahekesi 305 euorga elada, et minu tütar saaks isa juures hästi üleval peetud.

Kohus on korduvalt kirjutanud, et iga vanem peab ise teenima sellise sissetuleku, mis aitaks oma pere üleval pidada. Seda lüüakse elatisemaksjatele tihti nina peale kui neile jääb 250 eurot elamiseks. Samas ka lapsega koos elav vanem oma mugavaks äraelamiseks peaks kõigepealt ikkagi ise endale sissetuleku teenima. Mina pole üheski olukorras õigeks pidanud, et ma nüüd oleks pidanud kaks last endale kasvatada jätma ja siis elatis nõudma. Ja siis lihtsalt nii kellegi teise kulul elama…Uskumatu kui palju meil selliseid on, kes aga ainult tahaks raha kellegi teise taskust saada ja nüüd veel eriti sellisel jabural põhjusel, et ema veav ja aeg tuleks kinni maksta…Pff

4 kommentaari

  • Jaanika

    Ma ei hakanud su pikka juttu lõpuni lugema, olen üsnagi kursis sinu seisuga. Ühte asja ma aga ei mõista, kuidas saab üks ema oma lapse anda isale kasvatada. Mina ei suudaks ja ükski mu laps poleks sellega isegi nõus.
    Ma saan aru, et su tütar oli üsna beebi ja temal sõnaõigust ei olnud, aga loobuda, kuna oli raske aeg, no ei mahu mulle pähe.

    • G2tlin

      Lapsed on need, keda tuleks kasvatada iseseisvaks. Nad ei ole kellegi omand. Lapsel kaks vanemat ja nad on võrdsed. Lapse elukoht on tema isa juures, kuid see ei tee mind vähem vanemaks. Ma osalen ikka tema elus. Muidugi ei tohiks teine vanem, kellega laps koos elab selleks takistusi luua ja meie ühiskond peaks toetama lahus elavaid vanemaid koostööle.
      Tütar ei olnud beebi, vaid kolme aastane ja ka tema oli otsustamise juures. Ka tema käesti küsiti tema noorest vanusest hoolimata, kas talle sobiks isa juures elada. Ta oli sellega nõus. Ühtlasi esimestel kuudel sai teha koostööd lasteaiaga, sest õpetajad puutuvad lastega palju rohkem kokku igapäevaselt. Me mõlemad küsisime iga kord lasteaiast, et kuidas lapsel läheb, kas on mingeid muutusi, mida ma saame ära teha ennetamiseks võimalike probleeme jne. Lapse erinev elukoht ei tähenda, et lapsest loobutakse. Sellest peaks igaüks aru saama. Ka siis kui vanemad lahku lähevad ei tähenda see automaatselt, et üks vanem loobub lapsest. Väga julm arvamus!
      Ma kunagi elasin ühiselamus, kus käis ka esimese klassi õpilasi. Kas me võime sellest järeldada, et vanemad on oma lapsest loobunud? Muidugi mitte. Lihtsalt lapse parima hariduse omandamiseks oli mõistlik kasutada ühiselamut, mitte igal hommikul kell 5 ärgata, kell 6 bussile minna, et kell 8 kooli jõuda. Vanem valib lapsele parima võimaliku variandi. See ei tähenda lapsest loobumist, vaid võimaldatakse talle seda, mis aitab tal elus edasi jõuda. Vanemad ei omasta lapsi, vaid õpetavad neid, kuidas elus iseseisvalt hakkama saada ja kuidas mingis olukorras toime tulla. Kes minu Instagrami jälgib või minuga tihedamalt suhtleb teab, et tütrel läheb tegelikult hästi. Sellest ei ole probleeme tekkinud, et ta elukoht on isa juures. Nüüüd läheb ta sügisel kooli. Ta saab suuremaks ja ta õpib vaikselt juba iseseisvalt erinevaid tehnikavidinaid kasutama. Keegi ei keela meil siis kasvõi igapäevaselt ühenduses olla, varsti saab ta ise bussiga sõitmisega hakkama ja mina tegelen juhilubade saamisega.
      Ma teadsin, et ühel hetkel tuleb kolida suuremasse linna aga tütar oli just lasteaeda läinud. Nii me isaga arutasime, mis võiks olla lapsele parim. Kas vahetada elukohta ja viia isast kaugemale, kus tal tuleb uue elukoha palju rohkem kohaneda. Mina ei mõista miks peaks keegi vägisi endale koorma kanda võtma kui on võimalik asju teistmoodi lahendada? Kaotusvalu on ikka. Selle vastu ei saa. See tekib kõigil. Mõnel lihtsalt hiljem. Kasvõi siis kui laps läheb esimest korda pikemaks ajaks suvelaagrisse. Või ta hakkab ise koolis käima. Või ta jääb esimest korda üksi koju jne.

  • Haldjapiiga

    Tead, tee see postitus millega sa siin “ähvardad”. Lükka kõik ümber.

    Täna viitsin ma rääkida ainult rahast.
    Kui issi käib Soome Kalevipojaks, siis, tuleb ta Eesti koju toob lapsele väljamaa kommi, ostab täis külmkapi, viib naise kinno ja maksab ära vähemalt lõviosa arvetest. Kui kõike seda ei saa siis saab härra vähe palka ja võiks ka Eestis tööd leida.

    Ja nüüd selline eriti lamp näide. Üksikema, palk 400
    Kaks vanemat, kummagi palk 400

    Üksikema jääb nädalaks haige lapsega koju 400-100=300 (+ alimendid 250 =550)
    Peres jääb üks vanem nädalaks haige lapsega koju 400-100+400=700
    Olgu, issi ei söö kuus 150 eurtsi eest rohkem, aga keskmiselt on meeste sissetulek Eestis ka 22% kõrgem.

    Kas see polnud probleem, et sa oma tütre sünnipäevale ei saanud minna, sest sulle võõrad sind ei oodanud? Mismoodi sa tagad stabiilse elukeskkonna ja ühesugused reeglid lapsele kellel on mitu kodu?

    • G2tlin

      Miks sa arvad, et lapsel peavad igal pool ühesugused reeglid olema? Poes, kodus, raamatukogus – reeglid on erinevad igal pool. Samas sõltub see väga palju vanematest. Pole põhjust eeldada, et laps ei saa aru, et emaga on asjad ühtemoodi ja isaga teistmoodi. Isegi ühes peres käituvad vanemad erinevalt lapsi kasvatades. Millise lapse elukeskkond on reaalselt stabiilne? Kõik räägivad lapsele stabiilsest elu keskkonnast aga ometi sellist asja ei ole olemas! See on umbes sama, et kõik tahavad olla ideaalsed inimesed. Olgugi, et ideaalseid inimesi ei ole olemas.
      Misajast on üksikema sissetulek ainult 400 eurot?? Ma olen 6 aastat üksikvanem olnud, väga harva on nii madal sissetulek. Meie halb olukord oli siis kui Henry lasteaeda kohta ei saanud, me mõlemad haigestusime ja seega oli minu tööl käimine raskendatud. Pealegi pakub meie riik väga palju erinevaid võimalusi, et perede majanduslik olukord ei langeks. Kõik maksame ju makse selleks, et meie riigis oleks hea elada.
      See, et palgad on sooliselt erinevad, vastab tõele. Üldse ei vaidle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: