Uncategorized

Otsin tööd

Olen muidugi leidnud endale ideaalse töökoha. Tasu on ka paras. Samas on mulle kohtus tungivalt kahel korral öeldud, et ma otsiksin endale tasuvama töö. Kohus ei leia ühtegi seost tervise ja töölkäimise vahel, isegi siis kui on sellekohane paber välja antud ja töövõimet hinnatud ning selgelt on põhjus välja toodud. See on minu jaoks päris kummaline olukord, et kuidas ma veel selgitan mismoodi tervis, tööl käimine ja töötasu omavahel seotud on? Lõpuks pidin iseendale tunnistama, et kui see paber ei tõesta, siis muud ei olegi. Mitte ainult mul aga nagu üleüldiselt ei olegi võimalik.

Mina muidugi selgitasin kohtunikule, et isegi kui ma leian tasuvama töö, siis minule jääks ikka igakuiselt 305 eurot ja hunnik võlgasid ning lapsed oleksid ülalpidamiseta. Ma ei tea muidugi, kus ma leian õpingute kõrvale töökoha, osalise tööajaga ja kuhu võetakse tööle osalise töövõimega ning üksi last kasvatavat vanemat. Me pole küll enam nii sageli kodused olnud haiguste tõttu aga ikkagi. Praegusel töökohal tulen toime, sest ma ei käi igapäev tööl ja tööpäevad on lühikesed. Pikemad tööpäevad ei ole kunagi järjest, võib olla kord nädalas. Aga kui ma suudan leida samal tasemel töökeskkonna, kuid suurema töötasuga, võib olla ma oleksin huvitatud. Kusjuures mulle meenus lasteaia direktori väljend kui lapsi lasteaeda tahtsin saada – mine riigitööle! Nüüd on nagu vastupidine, riigiasutuses töötamine ei ole lapsevanemale sobilik, sest minust eraldi elav laps on ülalpidamiseta (see, et kooselav laps tegelikult on ülalpidamiseta ja mitte eraldi elav laps, seda ei vaata keegi).

Seadus muidu ütleb, et vanemal peab olema selline sissetulek, et lapsed oleksid üleval peetud. Igapäevaselt palju pered ei teagi kui palju neil konkreetselt ainult lastele kulub ja see selgub enamasti alles siis kui vanemad lahku kolivad. Siis on see ääratult oluline,et mõlemad vanemad igakuiselt oma lastele just pool miinimumist panustavad. Seni kuni lahku ei minda pole vahet kui palju lapsele kulub ja need kulud peavad olema ka põhjendatut ja iga sent ette näidatud. Ja ettenäitaja peab olema see,  kes lapsega koos ei ela. Lapsega koos elava vanema puhul on savi. See selgitab ka miks elatise tõttu jäävad vanemaga koos elavad lapsed ülalpidamiseta. Kui palju lapsega koos elav vanem lapsele kulutab pole kunagi küsimusi tekitanud, siis võib vanem oma suva järgi kas nad kasvõi paljaks jätta. Riik toimib praegu samamoodi. Laps, kes elab koos vanemaga, kes peab elatist maksma, jäetakse ülalpidamisest ilma. Varasemas kohtuasjas kui minu sissetulekuks öeldi 400 eurot, pidas kohus seda piisavaks elatise maksmiseks, 197 lapsele ja ülejäänud mulle. Kui ma ütlesin, et minuga elab koos alaealine laps siis tema puhul peab teda samuti eraldi elav vanem üleval pidama hoopis aga mitte mina.

Muidugi on see arusaadav, et lapsevanemad peavad oma lapsi üleval pidama ja mõni sellepärast töötabki ööd ja päevad. Märkamata, kuidas lapsed suureks kasvavad või tervis käest läheb ja elu lihtsalt mööda jookseb. Ma oleks võinud ka oma kahe aastase poja üksinda haiglasse jätta nädalaks ning ise tööl käia. Ma oleks võinud edasi käia töökohal, kus valvearst mitmeil korral mulle kiirabi tööjuurde kutsuda tahtis. Ma oleks võinud ignoreerida, et mu tervis on halb ja lihtsalt edasi rühkida. Kas mu lapsel on ema vaja või rahamasinat? Ma tunnen ennast nagu tööhobusena, kes piitsa saab seni kuni surnult maha variseb. Kas see ongi eesmärk?

Hariduse omandamine on põhiseadusest tulenev õigus. Ka minul on see õigus ja halvustada minu õpinguid jätab mulje, et lapsevanemaid ei tohi enam kõrgharidust omandada.

Panin end tööotsijana kirja. Mu tööandja arvatavasti solvuks sellepeale, sest ma oleks saanud ka täiskohale kandideerida aga mulle tundus pool kohta mõistlikum. Mis kasu on täiskohaga tööst kui ma hakkan sageli haiguslehel viibima ja lõpuks palutaks lahkumisavaldus anda. Pool kohta ja pole muret, et mul tekiks tervisemuresid. Vähemalt praegu see sobib. Samas võib olla keegi leiab, et neil on mulle paremad tingimused ja suurem töötasu. Kuigi tegelikult ei ole probleem praegu üldse minu praeguses töökohas, vaid hoopis kohtu suutmatuses tagada ülalpidamine kahele lapsele. Miks vanemast eraldi elavad lapsed on olulisemad?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: