Uncategorized

Sul peab mingi viga küljes olema, sest sa oled väike…

Ükspäev läksin Henryle lasteaeda järgi ja seal tekkis ühe pisikese poisiga arutelu. Õigemini oli ta täitsa veendunud, et ma olen nii lühike sellepärast, et mul on mingi viga küljes. Sel ajal kui ta seda mitu korda kõigile ettejuhtuvatele kuulajatele ütles, mõtlesin mina oma peas. Kuidas ma peaksin sellises vanuses lapsele selgeks tegema, mis vahet on minul ja kääbuskasvu inimestel?

Kääbuskasv on  inimese või looma ebatavaliselt väike kehakasv (inimesel alla 147 cm). Pärilik kääbuskasv võib olla mõne rahva omapära (nt pügmeedel). Haiguslikku kääbuskasvu põhjuseid võib olla üle 200.

Mina olen 141 cm pikk, kuid mul puuduvad kääbuskasvu põhjustavad haigused ja olen lühike täiesti loomulikult. Ma tean seda, sest minu ema, vanaema, vanavanaema on kõik olnud lühikese kasvuga. Minu vanaema oli isegi minust lühemat kasvu, ema on pikem. Ma olen käinud Tartus 1992 aastal geeniuuringutel ja sain tutvuda oma haiguslooga kui käisime Henryga sama asja läbi.

Kui kääbuskasvu inimesed välja jätta ei ole ma peale enda ühtegi nii lühikese kasvuga inimest kohanud.

Ükspäev läksin tütrele lasteaeda järgi ja ukse peal viskasin nalja, et oi kõik on varsti minust pikemad. Mul selle lühikese kasvuga ainult positiivseid kogemusi olnud. Seetõttu pole kunagi soovinud pikk olla, ainult kaks numbrit suuremat jalasuurust mõnikord. Praeguse 34 asemel võiks ikka 36 olla, sest alati ei sobi lasteosakonnas vilikuvate ja sätendavate jalavarjudega minema jalutada, et näiteks töökeskkonnas esinduslik välja näha.

Ma olen nii harjunud lühikese kasvuga, et endale sobiva keskkonna kujundamine on tavaline. Varem olin poodides hädas aga nüüd olen märganud, et järjest rohkem on riiulite vahel koonuseid, mille otsa ronida. Viimati käisin poes ja kaks neidu jäid päris kohe vaatama, et kuidas ma selle koonuse endale riiuli juurde veeretasin, sinna otsa ronisin ja omale sobiva toote võtsin ning hiljem selle koonuse omale kohale tagasi veeretasin.

Kiusamise ja norimisega mul probleeme ei ole olnud. Eks keegi on ikka öelnud liliput, päkapikk või üks klassivend kutsus mind pätakaks. Ja kuna mul selline vahva nimi, mis esialgu hästi meelde ei taha jääda, siis öeldakse pisike.

Väiksem kasv teeb mind muidugi nooremaks kui ma tegelikult olen ja väga paljud arvavad, et kui sa oled väike, siis oled ka nõrgem. Ja oi kui paljusid ma olen sellega välja vihastanud, sest ega ma pole ka suupeale kukkunud. Üks sõbranna ütles, et mul on kannatlik meel aga väga terav keel. Muidugi ma ei hakanud vastu solvama aga näiteks päkapikus kutsumise kohta teatasin, et nojah eks jõulude aeg siis kohtume vms.

Lapsed väiksemad olid, siis peeti mind nende emaks ja mutikesed tulid alati bussipeatustes juttu ajama aga nüüd kui nad suuremad on siis arvatakse, et suurem õde ja keegi enam väga lobisema ei tiku. Välja arvatud kõik lapsed. Neil oleks nagu mingi radar, et kohe teavad, et see on väike tädi, mitte mõni laps.

Panin sellise üldisema jutu kokku aga kui kellegil on konkreetselt mingi küsimus võib kommentaari jätta.

WIYAAGJI

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: