• Uncategorized

    Uus elatise määramise kord

    Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Elatise määramine soovitakse muuta paindlikumaks ning panna sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ja laste vajadustest. Abivahendina loodaks infotehnoloogiline lahendus ehk nn elatiskalkulaator, mis oleks avalikult veebis kättesaadav.

    „Kuna Eesti perekondade elustandard ja võimalused erinevad väga suuresti, on maksimaalselt paindlikku süsteemi võimalik luua just elatiskalkulaatori abil, võttes seejuures eeskuju lähiriikide praktikast,“ ütles Urmas Reinsalu.

    Eesmärgid: Perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita. Seetõttu ei täida praegune miinimumelatis enam oma kohtumenetlust lihtsustavat ülesannet ega pruugi kaitsta elatist saava lapse huvi. Väljatöötamiskavatsuses analüüsitaksegi neid probleeme ja pakutakse välja lahendusi.

    Täpne valem luuakse eelnõu koostamise käigus, kuid elatise kindlaksmääramise lähtealused võiksid olla sellised:

    • Minimaalne elatis on pool lapse toimetulekupiirist, s.t 2018. aastal 84 eurot kuus (uus miinimumelatis).
    • Elatise suurus on seotud lahus elava vanema sissetulekuga, moodustades kindla protsendi vanema netosissetulekust. Justiitsministeeriumi hinnangul võiks kahele lapsele maksmisele kuuluv elatis jääda suurusjärku 32–33% vanema netosissetulekust.
    • Elatise suurus on seotud ülalpeetavate laste vanusega. Laste kasvades kulutused suurenevad ning seetõttu võtab elatiskalkulaator arvesse koefitsienti, mille võrra elatismakse laste kasvades suureneb. Vanuserühmad võiksid olla sarnaselt Saksamaaga 0–5 a, 6–11 a, 12–17 a ja 18–21 a.
    • Elatise suurus on seotud ülalpeetavate laste arvuga. Kui elatist makstakse ainult ühele lapsele, siis summa suureneb teatud protsendi võrra; kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele maksmisele kuuluv summa vastavalt väheneb.
    • Kehtestatakse teatud protsent netosissetulekust, mis peab elatist maksvale vanemale alles jääma pärast seda, kui ta on maksnud elatist kõikidele ülalpeetavatele lastele.
    • Kalkulaator võtab igakuise elatise arvutamisel arvesse peretoetusi, mida last kasvatav vanem saab (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus). Oluline on seejuures silmas pidada, et lapsele peab siiski tagama ülalpidamise vähemalt uue miinimumelatise määras. Kui sissetulekust lähtuv summa väheneb lapsetoetuse võrra, siis mitte alla uue miinimumelatise.
    • Elatise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapse jagatud elukohta. Nagu Soomes tuleks elatist kindla protsendi võrra vähendada, kui laps elab teise vanema juures vähemalt 7 ööd kuus. Samuti peaksid protsendid olenema koos veedetud ajast: keskmiselt 7–9 ööd kuus, 10–12 ööd kuus ja 13–15 ööd kuus. Seejuures ei oleks arvesse võetav protsent siiski võrdne lapsega koos veedetud aja proportsiooniga, sest näiteks võrdselt jagunev elukoht ei tähenda tingimata, et ka lapsega seotud kulud jagunevad pooleks.
    • Kalkulaatori abil arvutatud summad on kohtule näitlikud. Kohus võib kalkulaatori abil saadud summast kõrvale kalduda. Kohtule peab jääma võimalus mõista erandina välja uuest miinimumelatisest väiksem elatis, kui selleks on kaalukad põhjused (näiteks kui vanem on täielikult töövõimetu, viibib kinnipidamisasutuses vms). Samuti võib kohus välja mõista kalkulaatorist nähtuvaga võrreldes suurema elatise, kui näiteks lapse vajadused on tavapärasest märkimisväärselt suuremad (lapse puude vms tõttu) või kui kohtule on ilmne, et vanem varjab oma sissetulekuid või tal on sissetuleku asemel muud vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita.

    Täitsa hea plaan, sest nii võimaldatakse eraldi elaval vanemal oma lapse elus osaleda. See motiveeriks eraldi elavat vanemat pingutama oma lapse elus rohkem osalema kui ta teab, et saab selle arvelt vähem elatist maksta. Samas jääb talle endale rohkem raha, mida oma lapsele ise kulutada ja tal tekivad rahalised võimalused oma lapsega rohkem koos olla.

    Samas ei ole siin väga palju uut seoses praeguse süsteemiga. Ka praeguse seaduse järgi saaks arvestada lapse vajadusi kui need on nt puude tõttu tavapärasemast suuremad. Ka praegu saaks arvestada vanema töövõimet ja sissetulekut. Ka praegu saaks arvestada külastukordi. Ka praegu saaks arvestatada toetusi elatise arvestamisel. Probleem on selles, et ei vaadata miinimuelatisest kaugemale. Seega tänane probleem jääks uue muudatuse juures ikkagi püsima. Minu kohtu menetluse juures võiks kõiki neid asju samuti arvesse võtta aga neid ei taheta võtta. Osalise töövõime juures pean ikkagi otsima uue töö, et mul oleks võimalik miinimumi ära maksta. Kuigi minuga koos elavale lapsele on elatis välja mõistetud, siis eraldi elava lapse miinimumi tahetakse ikka sama suureks jätta ning mõlemad lapsed on ebavõrdselt ülevalpeetud. Toetustega ei arvestata.

    Arvatavasti seni kuni meil on määratud miinimumelatis, olukord ei muutu tegelikult paindlikumaks. Lihtsalt summa on väiksem. Kui on väiksem, hakkab olema tunduval rohkem perekonnaõigusega seotud menetlusi, sest kõik tahavad järsku millegi arvelt miinimumist suuremat elatist saada. On tõsi ju? Praegu teavad kõik, et kohtusse on mõtetu pöörduda (ainult mina olen loll ja järjekindel), sest pole võimalik saada miinimumist väiksemat summat. Enamasti öeldakse, et ei ole alust. Töötu olemine ega tervise halvenemine ei ole mingi argument, et raha ei ole. Kohtus küll mitte. Siis öeldakse, et sa ei ole järelikult piisavalt pingutanud uue töö leidmisel. Hea kui veel vanemana totaalselt maha ei tehta.

    Ka peaks vaatama üle, mis korras võib elatise osas täitemenetluse sisseanda ja kindlasti peaks üle vaatama, et elatisvõlgnevuse puhul arvestatakse kooselavate lastega. Kui ma käin kohalikus omavalitsuses selgitamas, et täitemenetluse järgi ülalpeetavatega ei arvestata, siis vaadatakse mind nagu napakat. Mismõttes meil selline seadus üldse on? Laps ei tohi ju ülalpidamisest ilma jääda. Eriti kui kohus on määranud elatise suuruse, mis kehtib mõlemale vanemale. Kohtutäitur peaks selle arvelt ikkagi minu osa ülalpidamisest kätte jätma. Liiga kergekäeliselt on võimalik täitemenelus sisseanda ilma teist poolt eelnevalt ära kuulamata. Ma pidin nii palju vaeva nägema, et mind lõpuks ära kuulatakse aga kas sellest üldse mingit tolku on? Kui minuga koos elav laps ikka ülalpidamiseta jääb, siis ma ei teagi, mida ma tegema peaks. Riigile kahjunõude esitama? Iseendale maksekäsu kiiremenetluse tegema?

    Allikas