Uncategorized

Tahtmine taevalik, saamine iseasi ehk veits suhetest

Lapsed, töö, kool ja migreenihood. Tegevust jagub ja igavuse üle kurta ei saa. Samas õnnestus mul ühel kohtamisel käia. Rääkisin liiga palju aga tundus, et läks hästi. Aga siis juhtus ikka see, mis alati…

Kõigepealt järeldas see inimene, et mul pole huvi ühegi tõsisema suhte järgi ja teiseks lapsi ei soovi – ühesõnaga ei ole tema jaoks sobiv. Ma olin ikka väga pettunud, et ta enda jaoks sellise arusaamiseni jõudis. Püüdsin asja siluda öeldes, et oleneb kellega see tõsisema suhte ja lapse saamise huvi tekib. Peas lõi järsku tuluke põlema. Kas ma tõesti tahan sellise inimesega mingit suhet või üldse läbikäimist?

Olen omaette mõelnud, mida mina saan oma kaaslasele ja suhtele anda ja panustada – see peaks õks oluline asi olema. Aga minu vastas on inimene, kes ootabki, et saab ainult midagi – pere, lapsi jne. Need pole asjad millega teise inimese pärast koos olla. Oled ju koos selle inimesega ka siis kui lapsed on suureks kasvanud ja kodust välja kolinud. Pole hoolivusest ega armastusest suhtes, armastusest teise inimese vastu, vaid soovist täita ühiskondliku, sotsiaalset normi. On ju normaalne, et mingis vanuses tuleks luua pere, saada lapsi, omada head majandusliku olukorda ja stabiilsust. Suhte loomine sellise tagamõttega mulle ei sobi. Ma vaatan ikka inimest ennast – iseloomu, harjumusi, ambitsioone jne. Tõesti, mina ei läinud kohtama mõttega, et hakkan selle inimesega võib olla tõsisemat suhet looma. Ammugi ma ei vaata ringi sellise pilguga, et kellega oleks sobiv lapsi saada. Olen korra sellesse ämbrisse astunud juba, sest tahtsin suhet ja pere ja lapsi. Tulemust võib igaüks näha.

Mina vaatan ikka selle pilguga, et kas see inimene on valmis mulle hommikul kohvi voodisse tooma, pärast pikka tööpäeva lõppu üllatama mind kodus tehtud lemmiktoiduga, mängib lapsega pargis, et ma saaks mõni lehekülg raamatut lugeda jne. Need on lihtsalt näited aga ma loodan, et on aru saada, kuhu ma sihin. Muidugi teeb seda sellepärast, et ta tahab seda minu jaoks teha, sest ma meeldin talle ja tahabki minu eest hoolitseda. Minuga on lihtne. Kui ma olen rõõmus ja rõõsa, siis mulle meeldib teiste inimestele küsimatagi häid asju teha ja ma ei oota midagi vastu. Öeldakse, et armastus on pime. Sa näed inimest ja tema tegusid. Kui sees sajajalgne juba tiire teeb, siis kõik muu tuleb iseenesest. Ma eelistan siiski veidi kainema pilguga olla, mis puutub laste saamisesse ja pere loomisesse.

Kuue aasta jooksul, need mehed, keda kohanud olen, kõik tahavad midagi saada (tõsist suhet, laps, raha, seksi, korraliku naist) ja minu jaoks on see märk, et ees ootaks halb suhe. Ma olen juba andnud kõik ära, mis mul anda oli ja see ei viinud kuhugi, sest teise jaoks ei olnud see kunagi piisav (ma ei olnud kunagi piisavalt korralik ega usaldusväärne, isegi kodus nelja seina vahel olin ikkagi keegi, kes otsis järgmist meest) Minu jaoks suhe on see kui ollakse valmis teise jaoks midagi andma ja kui sinu vastas on inimene, kelle soov ongi sinu jaoks midagi anda – hoolt ja armastust, siis sealt edasi tulevad muud asjad.

Kui ma mehi vaatan, siis ma mõtlen sellele, mismoodi saaks meeldivalt koos aega veeta. Selles mõttes oli noorem ja lasteta parem olla, suhteid loodi soovist teisega koos olla aga mitte soovist midagi koguaeg saada. Ootan enda ellu inimest, kellega oleks meeldiv koos aega veeta. Nii lihtne see ongi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: